Professor Jamie Timmons Londoni King's College'ist ütles metoodikat kommenteerides BBC Newsile: "On olemas n-ö tervislikud vananemismärgid, mis on omased kõikidele kudedele. Ja neil märkidel on prognostiline mõju pikaealisuse ja kognitiivsuse langusele. Tundub, et umbes 40 eluaastast alates on inimesi uurides võimalik teada saada, kui hästi nad vananevad."

Uurimismeeskonna arvates on terminid "tervis" ja "vanus" kaks erinevat asja.

Kui mõni elustiilikäitumine, näiteks päev otsa diivanil lamamine, mõjub tervisele halvasti, siis keha vananemise kiirusele see mõju ei avalda. Adekvaatsema pildi inimese tervisest annab see, kui kombineerida bioloogilist vanust elustiilifaktoritega.

Testgrupiks olid teadlastele 70aastased Rootsi mehed. Uurmistöö lõpuks selgus, kes neist vananeb kiiresti, kes hästi ning millal (lähiaastate jooksul) keegi sureb.

"Mõnede inimeste puhul polnud surm lähiaastatel üldse tõenäoline, teiste puhul oli surma võimalus koguni 45%," ütles professor Timmons.

Tulevikus on plaan hakata samasuguseid teste tegema ka organdoonoritele, et välja selgitada, kas inimesed, kes on sünniaasta järgi eakad, on bioloogiliselt siiski nii noored ning võiksid turvaliselt oma organeid annetada.

Teadlased on veendunud ka selles, et kiiresti vananevad inimesed vajavad hoolsamat järelvalvet vähkkasvajate võimaliku esinemise suhtes, ja seda juba suhteliselt noorena.

Uurmis avaldati ajakirjas Genome Biology.