Suur varvas teeb valu: kas see on podagra?

 (3)
Suur varvas teeb valu: kas see on podagra?
Wikimedia

Suurvarvas on oi kui valus! Öösel teeb lausa põrgupiinu. Paistes ja punetav ka. Põhjuseks võib suure tõenäosusega olla podagra, aga ka hallux rigidus ehk kangestunud (rigiidne) suurvarvas.

Podagra (Arthritis urica) on Eestis sagedasti levinud luu- ja liigesehaiguste hulka kuuluv tõbi, mida esineb umbes viiel inimesel tuhandest. Eestis on umbes 8400 podagrapõdejat, sagedamini haigestuvad keskealised mehed, postmenopausis naised, samuti neeruhaiguste, suhkruhaiguse või rasvumise all kannatavad inimesed.
Podagra esineb sagedamini koos teiste metaboolse sündroomiga (nimetatakse ka heaolusündroomiks) avalduvate haigustega: kehatüve rasvumus, II tüübi diabeet, düslipideemia, arteriaalne hüpertensioon.
Podagra tekib, kui raskesti lahustuvat kusihapet koguneb verre nii palju, et see hakkab sadestuma nõelakujulisteks kristallideks. Liigeses põhjustavad kristallid äkilise põletikureaktsiooni, mis avaldub liigese turse, punetuse ja valuna. Kuseteedes võivad kusihappekristallid sadestuda neerukivideks.
Uraadid ehk kusihappe soolad tekivad organismis (peamiselt maksas ja peensooles) teatud ainete – puriinide lammutamisel. Kusihappe sisaldus sõltub selle tootmise ning väljutamise vahekorrast. Üleliigne kusihape väljutatakse neerude või soolestiku kaudu.
Uraatide sisaldus veres sõltub nii vanusest kui soost: naishormoonid soodustavad uraatide eritumist, laste veres on nende sisaldus väiksem ning hakkab suurenema puberteedieas.
Podagra tekke aluseks olevate uraatide sisalduse suurenemine veres ehk hüperurikeemia võib olla tingitud kas kusihappe tootmise suurenemisest, selle eritamise vähenemisest või mõlemast häirest korraga.

Seotud lood:

Podagra võib tekkida mitmel põhjusel:
*Primaarne ehk esmane podagra
- Kusihappe eritumise häire neerudes (üle 99 protsendil juhtudest). See on valdavalt ainevahetushäire, mis avaldub puriinirikka toidu ja alkoholi tarbimisel ning ülekaalulisuse korral (heaoluhäire).
- Kusihappe üleproduktsioon (alla ühe protsendi juhtudest). Siin on tegu ühe kindla ensüümi liigse aktiivsusega, mistõttu organism toodab palju uraate. See on geneetiliselt päritav haigus ja areneb välja juba umbes 20. eluaastaks.

Loe veel

*Sekundaarsed ehk teisesed hüperurikeemiad, mis on põhjustatud
- kusihappe sünteesi tõusust (leukeemiad, polütsüteemia, kiiritusravi, hemolüütiliste aneemiate korral);
- neerukaudse kusihappe eritamise vähenemisest (neeruhaigused, suhkruhaigus, paastumine, vererõhuhaigus, diureetikumide (veeväljutite) kasutamise ravis).

Podagra kulus eristatakse nelja staadiumit: asümptomaatiline, äge podagrahoog, kriisidevaheline staadium (sümptomiteta ajavahemik kahe podagrahoo vahel) ning krooniline haigus koos toofuste moodustamise (kusihappe kristallide ladestumine) ja tagasipöördumatute liigesemuutustega.

Kuidas podagra ära tunda?

Umbes pooltel haigetest algab podagra suurvarba põhiliigese järsu valu ja paistetusega, tavaliselt öösel. Sageli haigestuvad ka teised varbaliigesed, hüppeliigesed ja jalapöiad. Podagra võib tabada mis tahes liigest, kuid peamiselt neid, mis on rohkem koormatud.
Podagrahoog võib olla väga äge, kuid enamasti on see üsna kergekujuline.
On iseloomulik, et hoog algab järsku ja vaid ühest liigesest. Esimesed hood paranevad üldjuhul täiesti.
Ravita võib podagra levida mitmesse liigesesse ja lõpuks põhjustada paljude liigeste raske kahjustuse ning invaliidsuse. Ravimata podagra kahjustab ka neerusid.
Kui minnakse arsti juurde podagrakahtlusega, lastakse enamasti teha ka röntgenülesvõtted, et välistada teisi põletikulisi liigeshaigusi – podagra korral on röntgenleid normis.
Vereanalüüsis leitakse suurenenud põletikunäitajate sisaldus ning samuti suureneb kusihappe sisaldus, samas hüperurikeemiat (ehk suurt kusihappe sisaldust) ei pruugi podagrahoo puhul tingimata tekkida. Harvem tehakse analüüs liigesevedelikust, kus võib leida kusihappekristalle.

Raviks piisab pooltel juhtudel dieedist

Et podagrast võitu saada, tuleb esmalt saada normi kehakaal. Piisava diureesi saavutamiseks peab palju jooma (vähemalt poolteist liitrit päevas), loobuda tuleb alkoholist (alkohol pärsib uraatide eritumist neerudest ning võib seetõttu ka vallandada podagrahoo).
Äkilise podagrahoo raviks on liigese puhkus, jääkott ja valuvaigisti (mittesteroidsed põletukuvastased vahendid, näiteks indometatsiin, ibuprofeen, naprokseen, etorikoksiib). Kõige tõhusamalt ravib podagrahoogu liigesesse süstitud steroidhormoon.
Uute haigushoogude vältimiseks kasutatakse pideva ravimina allopurinooli, mis väljutab organismist jääkaineid.
Haigestunul on põhjust juba esimese podagrahoo järel hakata pidama podagradieeti. Selles on kõige tähtsam vältida toiduaineid, millest tekib kusihape. Umbes pooltele kõigist podagrahaigetest piisab dieedist, ilma et oleks vaja võtta ravimeid.
Neerukivide tekke ohu tõttu on soovitatav iga päev tarvitada palju vedelikku. 10–20 protsendil haigetest tekivad neerukivid, mis võivad tüsistusena põhjustada neerupõletikku, ning kui esineb lisaks diabeet või kõrgvererõhutõbi, siis süvenevad neerukahjustus ning podagra veelgi.

Allikad: Pirita perearstikeskuse perearst Kaja Arbeiter, tööinspektsioon, www.inimene.ee, „Reuma aabits“

Mida podagrahaige sööma peab ja mida ta süüa ei tohi

Loobuda tuleb alkoholist: kahjulikud on kõik alkohoolsed joogid, eriti õlu.
Toidus peab olema võimalikult vähe puriine. Puriinirikaste toitude hulka kuuluvad siseelundid (maks, neerud), liha (loomaliha, sealiha, kodulinnud, puljong jm), koorikloomad (vähilised), kala (rääbis, räim, heeringas, sardiinid, makrellid, anšoovised).
Piiri peab pidama ka selliste mõõduka puriinisisaldusega toitudega nagu kuivatatud kaunviljad (herned, oad), spinat, spargel, lillkapsas, pärm ja seened.
Süüa võib teraviljatooteid (leib, pudrud), piimatooteid (piim, juust, keefir), puuvilju, mune, aedvilju (kartul, tomat, kurk, kõrvits, sibul, porgand, peet, redis, seller), juua tohib kohvi, teed, kakaod.
Kindlasti tuleb tähelepanu pöörata ka tarbitava vedeliku kogusele. Vedelikku on vaja selleks, et keha liigsest kusihappest vabaneks. Vett tuleb tarbida 1–1,5 liitrit päevas.
Hoolitsege ka selle eest, et teie menüüs oleks piisavalt foolhapet, mida saab näiteks värskest rohelisest köögiviljast, sest foolhape on see, mis takistab kusihapet tootva ensüümi tööd kehas.
Võib proovida ka tumedate marjade söömist. Näiteks on päevas 200 grammi kirsside söömisega ennetatud podagrahoogude teket ja alandatud kusihappe taset. Ka teiste tumedate marjade, näiteks mustikate ja viirpuumarjade söömine on kasulik, sest aitab ennetada kollageeni hävinemist liigestes.
Abi võib olla ka lisandina tarvitatavatest oomega-3-preparaatidest.
Abistavad võivad olla ka ananassist pärit ensüümi bromelaiini ja taimse flavonoidi kvertsetiini tarvitamine. Bromelaiini parim põletikuvastane toime avaldub, kui seda tarbida söögikordade vahepeal. Kvertsetiini saame ka toidust (nt punasest sibulast), kuid toidulisandina saame seda manustada suuremas ja kontsentreeritumas annuses ning mõju on parem. Parim variant on see, kui nii bromelaiin kui ka kvertsetiin on koos ühes preparaadis.
Vähendage suhkru ja rafineeritud süsivesikute ning nendest tehtud toodete söömist (sai, valgest jahust tehtud küpsetised jm tooted).

Allikas: dr Kaja Arbeiter, www.vianaturale.ee

Elukiri

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare