Pikalt samas asendis olemine väsitab ja selle tagajärjel võivad tekkida seljavalud, seljanärvipõletik, jalakrambid või kõõlusepõletik.
Pika istumise tagajärjel vajub rindkere ettepoole. Keha vajub kokku ning kopsudele jääb liiga vähe ruumi.

Öeldakse, et luustik ja lihaskond on nagu teine süda. Nende rütmiline töö aitab veeniverel südameni jõuda.

Pikk istumine võib olla isegi eluohtlik. See suurendab trombiohtu, sest istudes on jalgade vereringe takistatud. Veri koguneb ja hüübib kergesti. Liigutamise ajal hakkab liikuma ka võimalik hüübimiskoht. Kõige halvemal juhul sulgeb see verevoolu südamesse või kopsudesse, millel võivad olla saatuslikud tagajärjed. 

Mis siis aitaks? Muidugi liikumine. Mõõdukad võimlemis- ja venitusharjutused. Väga hästi mõjub vees liikumine ja vesivõimlemine. Vees on kerge harjutusi teha, sest koormus liigestele on väiksem. Kindlasti on kasu joogast. Kindlasti tuleb võidelda ülekaaluga, sest see on seljalihastele lisakoormus.

Soovitused:

● Tehke istumises vaheaegu
Istumisele peab tegema vaheaegu: näiteks 45 minutit istumist ja 15 minutit vaheaega. Vaheaeg tähendab liikumist ja võimlemisharjutusi.

● Hingake sügavalt
Hingage umbes kuus korda sügavalt nina kaudu sisse ja puhu suu kaudu välja. Sügav hingamine parandab asendit kohe, sest kokkuvajunud rindkerega ei saa sügavalt hingata.

● Seadke korda ergonoomia (ergonoomia on teadus tervislikest tööviisidest, -vahenditest ja -keskkonnast) Asend, milles istute töölaua taga, mõjutab ka rühti.

Elukiri, inimene.ee