Südamehaiguste põhjustajad ei anna kahjuks meile märku enesetunde halvenemisega


Südamehaiguste põhjustajad ei anna kahjuks meile märku enesetunde halvenemisega
Kõrgvererõhutõve üheks suuremaks riskiteguriks on pidev stress.Foto: Tanel Meos

Südamehaigustesse suremises on Eesti elanikud Euroopa esimeste seas ja südame-veresoonkonna haigused on eestlaste seas number üks surma põhjus. Millest see on tingitud ja kuidas enda ning oma lähedaste südame tervise eest paremini hoolt kanda?

Südame-veresoonkonna haiguste põhilised põhjustajad on kõrge vererõhk ja kõrge üldkolesterool. Mõlemad on petliku loomuga. Nimelt ei pruugi need endast enesetunde halvenemise näol esialgu üldse märku anda.

Südame-veresoonkonna haiguste riskigruppi kuuluvad inimesed, kelle vererõhk on pidevalt üle 140/90 mmHg ja üldkolesterool üle 5,0 mmol/l.

Kõrge vererõhk

Kõrget vererõhku põhjustavad pinges ja seetõttu tihenenud arterid. See on lisakoormus südamele, kuna viimane peab vere pumpamiseks läbi ahenenud soonte tavapärasest rohkem vaeva nägema. Samuti kahjustab kõrge vererõhk veresooni ja kiirendab veresoonte lupjumist. Oluline on teada, et kõrgenenud vererõhust tingitud muutused enesetundes ja haigus ei ilmne kohe, kuid süda ning veresooned kahjustuvad vaikselt siiski. Kui kõrge vererõhk püsib kaua, võivad elundite kahjustused muutuda pöördumatuteks. Seetõttu on vaja vererõhku regulaarselt kontrollida ja seda ka siis, kui mingeid kaebusi justkui ei esine.

Kui tihti vererõhku kontrollida?

Vererõhku tuleks kontrollida vähemalt iga kahe aasta tagant. Kui perekonnas on esinenud kõrgvererõhutõbe, infarkti, insulti või kui vererõhu näitajad on piiripealsed ehk 130-139/85-89mmHg, tuleks vererõhku kontrollida vähemalt kord aastas.

Seotud lood:

Kõrgvererõhktõve riskitegurid

Kõrgvererõhutõve üheks suuremaks riskiteguriks on pidev stress. Jutte võitlusest stressi vastu ei tohi kergelt võtta. Kui tahame olla tegusad kõrge vanuseni, peame leidma regulaarselt võimalusi puhkuseks ning oma vaimu turgutamiseks. Üks hea võimalus end tööpäevast välja lülitada on tegeleda regulaarselt spordiga. Lisaks stressi maandamisele aitab see ka kehakaalu kontrolli all hoida ja vererõhku alandada. 10 kg kehakaalu kaotamine ülekaalulistel inimestel võib langetada vererõhku kuni 10mmHg.

Liigne soola tarbimine

Loe veel

Stressi kõrval on teine kõrgvererõhktõve suur riskitegur liigne soola tarbimine, mis on ohtlik selles sisalduva naatriumi tõttu. Viimane tõstab vererõhku, põhjustab liigse vedeliku kogunemist organismi ja tursete teket. Pansoolas on naatrium asendatud magneesiumi ja kaaliumiga. Seetõttu võiks toitude maitsestamisel kasutada pigem seda või hoopis muid alternatiive nagu vürtse.

Suitsetamine ja alkohol

Olulised riskitegurid südame tervisele on ka suitsetamine ja liigne alkoholi tarbimine.

Kõrge kolesterool

Kolesterool on ise-enesest oluline organismi poolt toodetav aine. See on oluliseks lähteaineks sapisoolade, D-vitamiini ja hormoonide sünteesimisel. Ligikaudu kaks kolmandikku kolesteroolist sünteesitakse organismi poolt ja kolmandiku saame toidust.

Oluline on aga teada, et kolesterool jaguneb kaheks: „Hea„ kolesterool ehk HDL-kolesterool ja „Halb“ kolesterool ehk LDL-kolesterool. Liigne halva kolesterooli sisaldus veres põhjustab kolesterooli kleepumise veresoonte seintele. See on peamine ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise põhjus ning seega peetakse kolesterooli kõrget taset veres südame- ja veresoonkonnahaiguste oluliseks riskifaktoriks.

Kõik täiskasvanud peaksid teadma oma vere kolesteroolisisaldust. Alates kolmekümnendast eluaastast peaks seda vähemalt aastas korra mõõtma iga inimene. Südamehaiguste esinemise korral lähisugulastel, peaks kolesterooli taset regulaarselt jälgima hakkama juba veelgi varem.

Millist abi saab südame töö turgutamiseks apteegist

  • Südametilgad on abistav vahend kergema südamepuudulikkuse korral, mis võiks vanematel inimestel kodus olemas olla.
  • Viirpuud sisaldavad preparaadid mõjutavad südame löögitugevust ja vatsakeste kokkutõmbejõudu, aeglustavad südame löögisagedust ning alandavad vererõhku.
  • Oomega-3 rasvhappeid sisaldavad preparaadid aitavd alandada kolesterooli taset veres ja reguleerivad arteriaalset vererõhku.
  • Letsitiini kapslid lahustavad kolesterooli kogumikke, parandavad maksa funktsiooni ja väljutavad maksas olevat kolesterooli seedetrakti kaudu. Samuti on letsitiin mälutegevust toetav.
  • Punase riisi preparaadid vähendavad kolesterooli sünteesi maksas, vähendavad kolesterooli imendumist soolestikus ja suurendavad kolesterooli eritumist.
  • Rohelise tee ekstrakt on tugev antioksüdant, millel on omadus alandada halva kolesterooli taset.
  • Koensüüm Q10 annab energiat ja tugevdab südame tööd.

Allikas: Südameapteek

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare