Südamehaigus ja suvi – kuidas hakkama saada?
Kuuma ilmaga on vajalik eriline ettevaatus
Südamehädadega inimestel võib olla raske taluda kuumi suvepäevi kas Eestimaal või näiteks reisil soojale maale. Palav suveilm võib põhjustada mitut eri tervisehäda. Stenokardiahaigetel võivad valud rinnus muutuda sagedasemaks. Rütmihäiretega haigetel võib tekkida südames hulgaliselt vahelööke ning kõrge vererõhuga inimestel võib vererõhu näit tõusta veelgi kõrgemale, põhjustades iiveldust, oksendamist, minestamist. Ka järsud ilmamuutused võivad tekitada unisust, hingeldust, südamepekslemist ja nõrkust, eakatel patsientidel ka arteriaalse vererõhu muutusi.
Palavatel päevadel on mõistlik püsida varjus, teha oma toimetused kas hommiku- või õhtupoole, sest vältida tuleb just keskpäevast päikest. Kindlasti on tarvis kanda peakatet ja rohkem juua, sest higistamine ja vedeliku kadu on tavalisest suurem. Joogivee tarbimist peavad jälgima ka südamepuudulikkusega inimesed, neile kehtib soovitus juua siis, kui on janu, sest neil võivad tekkida liigsest vedelikutarbimisest tursed.
Jalgade tursumine näitab, et südametöö pole piisav
Jalgade tursumine kuumaga pole hea märk, kuigi vahel juhtub seda ka siis, kui ollakse tundide viisi istunud. Kui jalad on tursunud, heitke pikali, jalad ülespoole, sest nii vererõhk langeb ja südametegevus kiireneb. Abi on ka määretest, mis parandavad vereringet ja soodustavad veresooneseina tugevnemist. Jalgade tursumine näitab, et südametöö pole piisav, kuid see võib olla ka mõningate südameravimite kõrvaltoime. Kui see muutub häirivaks, tuleb põhjuste selgitamiseks pöörduda arsti poole.
Süda on meie kehas väga tähtis mootor. Nii südame kui üldtervise nimel on mõistlik olla hoolikas ka suvel!
Südamehaige peab reisideks valmistuma hoolikalt
Reisile, suvekodusse või külla minnes ei tohi maha unustada igapäevaseid ravimeid. Südamehaiguste ja kõrgvererõhu all kannatav inimene peab võtma vajalikke rohte iga päev.
Haiguse sümptomid võivad avalduda ka reisi ajal, sest vaheldub kliima, tekib ajavahe, on kõrguste vahed (mäed), toimuvad kiired ümberistumised lennujaamades, pagasi kandmine, emotsionaalne pinge – kõik see koormab südant tavalisest enam. Pikkadel istumistel (lennu- ja bussireisidel) halveneb jalgade vereringe, tekivad tursed ja on oht veenitrombide tekkeks. Selle vältimiseks tehke aeg-ajalt jalgadele võimlemisharjutusi, tõustke püsti ja liikuge. Hea mõte on kanda toetavaid sukki või põlvikuid, mida müüakse apteekides. Trombide vältimiseks võib kasutada lisaks trombivastast süsti, mida saab retsepti alusel. Täpsemaid nõuandeid ja infot annab loomulikult perearst.
Mõõdukas liikumine ja tegutsemine on kasulikud
Suvel on väljas soe, muru kasvab ja aiatööd vajavad tegemist. Kõik see paneb meid tegutsema. Liikumine on kasulik ja kehaliselt aktiivsematel inimestel on madalam vererõhk kui väheliikuvatel inimestel. Vastupidavustreening ja igapäevane harjutuste tegemine alandab vererõhku. Liikumine parandab veresooneseina funktsiooni, vereringet ja hingamise regulatsiooni. Süda jaksab rohkem ja efektiivsemalt tööd teha ning väheneb ka „liighingamine“ (südamepuudulikkuse puhul).
Suhelge oma perearstiga, et teada saada, kui suur füüsiline pingutus on lubatud. Näiteks ägeda viirushaiguse või aktiivse südamelihaspõletiku korral ei tohi end füüsiliselt pingutada.
Südamehaiged peavad tegema töid mõõdukalt, sest kui pulss ja vererõhk tõusevad, süda hakkab puperdama ja kiiresti lööma, siis on need ohu märgid. Ei ole mõtet ennast ohtu seada kuumas kasvuhoones tomatitaimi kastes või muru niites. Tegutsege jahedamal ajal (nt hommikul) ja lubage endale puhkepause.
Mida saunamõnude ja ujumise puhul silmas pidada?
Sobivad on mõõdukad saunaprotseduurid, kus temperatuur ei ületa 80 kraadi. Saunas ei tohi tarvitada alkoholi, sest see on südamele liigne koormus. Kuumus laiendab veresooni ja alandab vererõhku, seetõttu soovitatakse vererõhurohud võtta pärast sauna. Sauna minnes ei tohi võtta nitroglütseriini, sest mõlemad toimivad vererõhku alandavalt, tekib suur oht minestada. Kiire temperatuuride üleminek ehk kuumast saunast külma vette või palava päikese käest külma merre ujuma minna pole samuti hea, sest siis vererõhk tõuseb ja suureneb rütmihäire oht. Soovitav on ujuma minnes enne ennast kasta jaheda veega.
Tervislik toitumine on tähtis
Suvisel grillimisel eelistage juurvilju, kala, kanaliha ilma nahata ja loomaliha. Kasulik on süüa palju puu- ja juurvilju ning vähendada oluliselt soola ja suhkru tarbimist. Tervislik toitumine kahandab südame-veresoonkonna haiguste, infarkti ja insuldi ohtu. Vältida tuleks liigsöömist, sest see aitab kaasa kuumarabanduse tekkele ja on koormav kogu organismile.
Alkoholiga peab samuti piiri pidama. Pikaajaline alkoholi liigtarvitamine on südamehaigele kahjulik ning ebasoovitav ka koostoimete pärast, mis võivad tekkida juhul, kui tarbida südameravimeid ja alkoholi koos.
Allikas: Südameapteek
