SÜDAMEARST: Mured murravad eestlase südame

 (1)
Ka romantilises plaanis südamega seotud tunded mõjutavad südame tervist.
Ka romantilises plaanis südamega seotud tunded mõjutavad südame tervist.Scanpix

„Rahateenimine meie riigis on tõsine väljakutse ka tervisele, palju on palgavaesust ning sellest tingitud stressi ja lootusetust,“ ütleb Ida-Tallinna Keskhaigla südamekeskuse juhataja Tiina Uuetoa.

Dr Uuetoa sõnul on südamehaigused Eesti inimeste peamine surmapõhjus. „Südame- ja veresoonkonnahaigusi esineb palju, haigusterühm on suur ja põdejaid palju,“ märkis Uuetoa ajalehele Pealinn.

„Tervise arengu instituudi ühe uuringu sõnum on, et väga paljud inimesed on tööga ülekoormatud. Tööd tehakse ülejõu palju, valimiste aegu saime kõik selgeks, et palju on palgavaesust ning sellest tingitud stressi ja lootusetust. Rahateenimine meie riigis on tõsine väljakutse ka tervisele. Tekib krooniline väsimus, depressioon ja kõik see kulutab.“

„Mõne aasta ees oli Eesti naise tervise konverentsi teemaks öötöö,“ tõi Uuetoa näiteks. „Tookord ma üllatusin, kui paljudel inimestel on kokkupuude öötööga – meedikutel, hotellitöötajatel, toitlustus-, transpordi-, meelelahutustöötajatel. Öötööga seonduvad nii südameriskid kui ka vähiriskid. Ning on riike, kus regulaarselt öösiti töötavate inimeste puhul käsitletakse teatud haiguseid kutsehaigustena ning kompenseeritakse vastavalt.“

Uuetoa sõnul on Eesti südamehaige vererõhuhaige nägu. „Aastas diagnoositakse Eestis umbes 3000 infarkti, iga aastaga kasvab vererõhuhaigete hulk,“ selgitas uuetoa. „Haigekassa andmetel diagnoositi meil näiteks 2012. aastal kõrgvererõhktõbi esimest korda elus 9307 inimesel. Ja nõnda tuleb neid haigeid juurde igal aastal! Lisaks sellele on meie inimestel korraga mitu riski, mis haigust põhjustavad. Korraga esinevad nii vererõhuprobleemid, suitsetamine, ülekaal kui ka muud terviseprobleemid. Leida Eestist südame- ja veresoonkonna mõttes täiesti tervet täiskasvanud inimest pole lihtne.“

Seotud lood:

Infarktil aitab tekkida ka tugev emotsionaalne stress „Klassikaline situatsioon, kus stress võib infarkti vallandada, on talvehommik, kus tööle sõites autoga lumme jääte ja peate selle välja kaevama,“ ütles Uuetoa. „Selles olukorras on palju: tööle hilinemise stress, meelepaha ja meeleheide, füüsiline stress. Ka romantilises plaanis südamega seotud tunded mõjutavad südame tervist.“

Loe veel

Eraldi haigusena defineeritakse tugeva emotsionaalse stressiga seotud südamekahjustus (mida esineb küll harva), näiteks seoses lähedase kaotuse ja tugeva psühhotraumaga. „Nii võib stressi tagajärjel tekkida tugev valu rinnus, muutused vereanalüüsides ja kardiogrammis,“ tähendas Uuetoa. „Esmapilgul infarkt mis infarkt. Alles peale täiendavate südameuuringute tegemist selgub, et kõik on seletatav tugeva stressiga. Nii et inimesed sõna otseses mõttes ikkagi võtavad südamesse.“

Südamehaigustesse sureb rohkem just naisi, kuid ometi peetakse neid tavaliselt meest haigusteks. „Kui räägime naise tervisest, siis tavaliselt räägime rasedusest, sünnitamisest ja rinnavähist,“ rääkis Uuetoa. „Kõik muud justkui naisi ei puudutaks. Aga insulti surevad naised meestest enam, kõrgvererõhktõbi on vägagi sage – ainult algus on meestega võrreldes mõnevõrra hilisem. Tõsi, infarkte esineb meestel enam. Naised aga põevad südameinfarkti keskmiselt umbes 10-15 aastat hiljem kui mehed. Mees põeb elus esmast infarkti umbes 55-aastaselt – see on parimas töövõimeeas mees, ühiskonna ja perekonna tugi. Tema haigestumine riivab valusalt ja silmatorkavalt. Samas, pensionieas Eesti naise infarkt jääb emotsionaalselt tagaplaanile – pensionär jäi haigeks, mis parata, vanainimene ongi haige. Suhtumine ja teadvustamine on meeste ning naiste puhul paraku erinev.“

Infarktist rääkides tuuakse välja kolm rühma, kelle puhul haigustunnused võivad olla pigem ebatüüpilised: naised, suhkruhaiged ja eakad.

„Kui vaatame oma naispatsienti, siis tihtipeale on ta seda kõike – ta on suhkruhaige eakas proua,“ selgitas uuetoa. „Tihti on sellisel juhul infarktikaebused tõesti udusemad. Ei tarvitse olla klassikalist jõulist valu rinnus, mis kogemusena jääb mällu igaveseks.“

Uuetoa sõnul näitavad uuringud, et arukas inimene elab kauem. „Täiskasvanud inimene võiks mõelda, millal ta viimati käis perearsti juures, millal mõõdeti tema vererõhku ja tehti vereanalüüse,“ rääkis uuetoa. „Tuleb teada oma terviseriske – kui perekonnas on palju südamehaigeid, siis on see kindlasti terviserisk, millega tuleb arvestada.“

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare