Stress tööl ja mida see kaasa toob
Kui psüühilist ja füüsilist tasakaalu taastada ei õnnestu, võib tekkida depressioon, läbipõlemissündroom või muu tervisehäire.
Tööstressi tekitavad näiteks oht kaotada töökoht, halvad töötingimused, suurenev töökoormus ja töötamise kiirus, liialt rasked tööülesanded, suur vastutus ja halb psühhokliima. Ka ootamatud muudatused töökohal, eriti kui neid töötajatega eelnevalt ei arutata, põhjustavad stressi.
Sageli kardetakse, et tööoskused võivad uute nõudmiste korral napiks jääda.
Üha sagedamini saavutab töö inimese üle võimu. Samas jäävad tagaplaanile suhtlemine pereliikmetega, puhkus, hobid ja meelelahutus.
Pidev töötamine võib olla tingitud ka soovist kiiresti rikastuda, samuti hirmust konkurentsis teistest maha jääda.
Depressioon langetab stressitaluvust
Stressist võib areneda depressioon. Selle tähtsamad sümptomid on: masendunud meeleolu, suutmatus millestki rõõmu tunda, unehäired, suukuivus, söögiisu muutused (kehakaal kas tõuseb või langeb), ebamäärased valud, keskendumisraskused (nt telerit vaadates, raamatut lugedes), alaväärsustunne, huvi kadumine seksi vastu, lootusetusetunne, isegi surmamõtted.
Mida varem depressioon ära tunda, seda paremini ja kiiremini on lootust tõvega toime tulla. Terviseprobleeme ei maksaks varjata hirmust töökohast ilma jääda.
Depressiooni üks esimesi tundemärke on see, kui stressitaluvus langeb – varem rahulik inimene ärritub tavalisest enam ja isegi äärmiselt tühiste asjade korral. Depressioon võib inimese pikaks ajaks tasakaalust välja viia ning oluliselt halvendada tema elukvaliteeti ja töövõimet.
Stressist võivad sugeneda psühhosomaatilised haigused, näiteks kõrgvererõhktõbi ja haavandtõbi. Pidev pingeseisund soodustab ka südame isheemiatõve ja -infarkti teket.
Läbipõlenul kaovad jaks ja lootus
Nii füüsilistel kui ka vaimsetel võimetel on piirid. Nende pideval ületamisel võib tekkida psüühiline üleväsimus – läbipõlemissündroom.
Varem arvati, et tööst väsivad põhiliselt vanemad inimesed ja neid hakati vastutusrikkamatest ametitest kõrvale tõrjuma. Paraku selgus, et läbipõlemissündroom tabab rohkem ja kiiremini just noori. Noored spetsialistid, püstitades endale kõrgeid eesmärke, võivad muutuda lausa töönarkomaaniks, millega kaasneb ületöötamine ja lõpuks väsimus.
Läbipõlemisele on iseloomulik vaimne kurnatus, energia ja tahte alanemine ja vähene eneseteostus. Inimene tunneb end “tühjaks väänatuna”. Ta muutub ükskõikseks, tema kompetentsus väheneb.
Läbipõlemist ei tohiks samastada stressi või depressiooniga, ehkki see kätkeb mõlemale seisundile iseloomulikke tunnuseid. Läbipõlemist iseloomustab depressiivne meeleolu. Inimene on ärrituv, väga tundlik, vaenulik ja kahtlustav. Ta kogeb abitust, lootusetust, võimetust. Käitumine nii töökaaslaste kui ka koduste suhtes muutub olukorrale mittevastavaks. Puudub huvi ja entusiasm, ideaalid on kadunud.
Ületöötamine ohustab nii töövõtjat kui ka -andjat. Läbipõlenud töövõtja kaotab aga suure tõenäosusega töö ja peab uut kohta otsima, kusjuures üleväsimuse tõttu võib see üsna keeruliseks osutuda. Mõni kaotab sellises olukorras üldse lootuse tööd leida ja püüab elatuda abirahadest-toetustest.
Ennetada on lihtsam kui ravida
Ületöötamisest kurnatud inimese ravimine võtab aega ja vaeva ning nõuab suuri kulutusi, mida haigekassa alati ei kata. Põhirõhk tuleks panna ülemääraste psüühiliste pingete vältimisele. Ettevõttes peaks olema tööstressi vältimise või vähendamise plaan.
Firmad võiksid premeerida oma paremaid töötajaid puhkusega tervisekeskuses. Ettevõttel võiks olla ka jõusaal, kus töötajad saaksid lõõgastuda.
Stressi korral vajab töötaja ka individuaalset tuge. Individuaalne stressi maandamise koolitus võib olla efektiivne, kuid see ei tohi välistada stressorite kõrvaldamist.
Eelkõige oleneb aga inimese tervis temast enesest. Midagi tuleb ette võtta, et stress ei areneks läbipõlemiseks.
Kuidas ravida stressist tulenevaid tervisehädasid?
- Pöörduge arsti ja psühholoogi poole, et välja selgitada, millega on tegu ja mida ette võtta.
- Kui võimalik, kõrvaldage stressor või stressorid. Püüdke parandada töö- ja olmetingimusi, kaaluge võimalust vahetada töökohta.
- Kujundage positiivne psühholoogiline kliima nii tööl kui kodus.
- Korrapärastage igapäevast elurežiimi: toituge tervislikult (vitamiinid A, E, C ja B, seleen), magage küllaldaselt, tehke mõõdukalt sporti, käige saunas, massaažis jne.
- Olulised on vaimsed harrastused, lävimine lemmikloomadega jm.
- Kindlasti vältige alkoholi kuritarvitamist ja narkootikume.
- Püüdke olla optimist! Tõrjuge ebameeldivad mõtted, meenutage häid asju ja sündmusi.
- Õppige lõõgastuma! Selleks hingake sügavalt sisse ja hoidke hetk hinge kinni. Siis hingake kergelt ohates välja, nagu vabaneksite koos väljahingatava õhuga pingest. Järgnevalt laske õlad alla ja lõdvestage samal ajal käed.
- Kõigi muude abinõude kõrval tulevad võitluses stressi ja sellest tingitud vaevustega arvesse ka ravimpreparaadid, kuid seda ikka arsti soovitusel ja järelevalvel.
