Sõeluuring: kuidas jõuda kõikide naisteni?


Sõeluuring: kuidas jõuda kõikide naisteni?
Foto: Shutterstock

Eestis hõlmab rinnavähi sõeluuring 50–62-aastaseid naisi. Samas näitavad meie uuringud haigestumuse tõusu juba 45-aastaste seas, ütleb Tartu Ülikooli Kliinikumi radioloog dr Sulev Ulp.

Ega asjata ei liiguta arenenud riikides selles suunas, et kutsuda rinnavähi sõeluuringule juba 40-aastaseid naisi ning laiendada sihtrühma 70.–79. eluaastani – haigestumuse statistika räägib iseenda eest. Mida varem haigus avastatakse, seda tulemuslikum ja odavam on ravi. 

Selle tõsiasja valguses on Eestis rinnavähi sõeluuringuga hõlmatud sihtgrupp selgelt liiga kitsas, rõhutab dr Ulp. „Me sõltume haigekassa võimalustest ning täna leiab haigekassa, et vanusepiiri allapoole nihutamine ei ole põhejndatud. Samas on tegemist niivõrd olulise profülaktilise uuringuga, et mõistlik oleks seda riigieelarvest rahastada, mitte haigekassa vahenditest,” räägib Ulp.

Ehkki sõeluuringule kutse saanud naiste kohaletulek on aastatega märkimisväärselt paranenud, on probleeme ka siin. Suurim neist tõsiasi, et aadress, kuhu kutse saadetakse, erineb tegelikust elukohast ning naised ei saa seda lihtsalt kätte. Dr Ulp ütleb, et kõigist, kellele kutse sõeluuringule tulla on välja saadetud, tulevad kohale umbes pooled „Samas vastas haigekassa uuringus 80–90 protsenti naistest, et nad osaleksid sõeluuringul, kui neid kutsutaks. Järelikult pole üldise vähese osalemisprotsendi peamine põhjus passiivsus ja ükskõiksus. Nad tõenäoliselt ei saa kutset lihtsalt kätte ehk siis andmebaas on puudulik,” räägib dr Ulp.

Abiks on olnud teavitustöö meedias, mis julgustab väljakuulutatud aastakäikude naisi arsti juurde pöörduma ka siis, kui personaalne kutse pole mingil põhjusel kohale jõudnud. See on andnud häid tulemusi, ehkki soomlaste 89%-lise ja rootslaste 74%-lise osalusega meid veel võrrelda ei saa. Lõuna-Eestis on radioloogi hinnangul seis veidi parem (osalus üle 60%) kui Põhja-Eestis. Suur roll osalusprotsendi kasvatamisel on n-ö liikuval mammograafil ehk mammograafiabussidel, mis mööda Eesti maakondi ringi sõidavad ning teevad sõeluuringu naistele palju kättesaadavamaks.

Mure ravikindlustuseta naistega

Omaette valus teema on naised, kel puudub ravikindlustus. Nimelt saavad SA Vähi Sõeluuringud ja haigekassa koostöös läbiviidaval sõeluuringul osaleda üksnes kehtiva ravikindlustusega naised.

Loe veel

„Praegu me mittekindlustatud naisi sõeluuringule võtta ei saa, osad naised teevad rinnauuringu oma raha eest, kuid neid on väga vähe,” kahetseb dr Ulp. „Kurb, et need naised satuvad tihtipeale meie juurde alles siis, kui haigus on juba kaugele arenenud. Mittekindlustatute probleemi aitaks samuti lahendada sõeluuringu finantseerimine riigieelarvest.”

Arstide käest on küsitud sedagi, et miks ei võiks sõeluuringuga hõlmatute vanusepiir veelgi allapoole nihkuda, kuid ka sellel on omad kindlad põhjused. „Võime uuringutele toetudes väita, et alla 40-aastaste naiste seas on rinnavähki siiski suhteliselt vähe. Risk haigestuda kasvab koos vanusega,” selgitab dr Ulp. „Nooremate naiste puhul on mammograafia tihedama rinna tõttu vähem tundlik ning alla 30-aastastele naistele seda ioniseeriva kiirgusega protseduuri üldse ei soovitata.” Kaebuste korral uuritakse rinda ultraheliga.

Naised kurdavad, et rinnavähist ja selle varajase avastamise olulisusest räägitakse küll palju, kuid perearsti saatekirjata mammograafiasse ei pääse. Tõsi see on, kinnitab dr Ulp ja soovitab siiski koostöös perearstivõi naistearstiga 40-aastaselt nn baasmammograafia ära teha – siis on hiljem, millega pilte võrrelda. Kel saatekirja pole, on võimalus uuringu eest ise maksta. See aga on suuresti suhtumise küsimus: hinnad küll kliinikuti erinevad, kuid võib kinnitada, et enamasti on käik juuksuri juurde kallim. Ka jutt pikkadest järjekordadest ei pea paika – ooteaeg mammoloogi nagu iga teisegi eriarsti vastuvõtule võib olla tõepoolest pikk, kuid mammograafilisele uuringule pääseb mõne nädala jooksul.



Hea teada
  • Sel aastal kutsutakse rinnavähi sõeluuringule 1951, 1952, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964 sündinud naised. 
  • Kuhu rinnauuringut tegema minna, on puhtalt naise enda valik ja ei sõltu tema elukohast. Tartu Ülikooli Kliinikumi radioloogiakliinik asub Puusepa 8, infot küsida ja end registreerida saab tööpäeviti telefonil 731 9411. Infot kõigi sõeluuringu tegijate kohta leiab haigekassa või Vähiliidu kodulehelt, see on kirjas ka sõeluuringu kutsel.
  • Uuring ei võta aega üle 10 minuti. Koos eelneva vormistamise ning ooteajaga ei peaks kuluma üle poole tunni. 
  • „Ohtlik pole valulik tükk rinnas. Ohtlik on tükk, mis valu ei tee,“ paneb dr Sulev Ulp naistele südamele. „Eriti siis, kui see ei kao, vaid hoopis suureneb.“
  • Mammograafia rinnavähki ära ei hoia, kuid aitab seda võimalikult vara avastada – see tähendab tulemuslikumat ravi. Varakult avastatud rinnavähi korral on enamikel juhtudel võimalik täielik tervistumine.

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare