Varasemad uuringud on näidanud, et saunaskäimine võib inimese tervislikku seisundit parandada. Selle väite kontrollimiseks palusid Jaapani Toyama ülikooli teadlased 41 südamepuudulikkust põdeval vabatahtlikul viis korda nädalas 15 minutit leili võtta. Seejuures pidid vabatahtlikud olema pool tundi pärast lavalkäiku teki sisse mähitud, et hoida nende kehatemperatuuri normaalsest tasemest umbes ühe kraadi kõrgemal.

Saunaravi tulemusel kasvas südame suutlikkus verd ringi pumbata ning suurenes ka uuringus osalenud vabatahtlike füüsiline sooritusvõime - varasema 337 meetri asemel suutsid nad kuue minutiga kõndida keskmiselt 379 meetrit.

Samuti täheldasid uuringu autorid, et saunaravi parandas südame sisemust katva endoteelirakkudest õhukese koe toimimist. Endoteelil on palju funktsioone, muuhulgas sõltub selle toimimisest veresoonte läbimõõt ja vere hüübimine.

Ajakirjas The American Journal of Cardiology avaldatud uuring näitas ka, et pärast saunaravi leidus uuritute vereringes endoteelirakkudeks muutuda võivaid täiskasvanud tüvirakke rohkem.

Colorado ülikooli teadlase Christopher Lowry arvates võib leilivõtmisel olla ka teistsugune kasulik mõju. Nimelt on Lowry tuvastanud dorsaalseks raphe tuumaks nimetatavas ajupiirkonnas rühma serotoniini vabastavaid närvirakke, mis reageerivad kehatemperatuuri tõusule.

Tõenäoliselt algatavad need närvirakud keha jahutamise, kuid samas mõjutavad nad ka meeleolu reguleerivat ajupiirkonda, mis võib selgitada saunaskäiguga kaasnevat mõnutunnet.

Huvitaval moel edastavad samad närvirakud signaale ka sümpaatilisse närvisüsteemi, mille aktiveerimine tõstab vererõhku ja südame löögisagedust. "Naha kuumenemine siiski pärsib sümpaatilise närvisüsteemi tegevust - sellest võib olla kasu, kui teil on olnud südamerabandus," selgitas Lowry.

Teadlased hoiatavad, et südamepuudulikkuse all kannatavad inimesed ei peaks siiski kohe omapäi sauna tormama, sest selle terviserikkega tohib saunaravi teha ainult arstide järelvalve all.