Rinnavähi varajane avastamine päästab elu


Rinnavähi varajane avastamine päästab elu
Põhja-Eesti regionaalhaigla radioloogiakeskuse juhataja dr Maret TalkTerje Lepp

Põhja-Eesti regionaalhaiglas on rinnavähi diagnoosimiseks ja raviks parimad võimalused.

Eestis diagnoositakse igal aastal enam kui 650 uut rinnavähki haigestumist ja kahjuks on mõnedel juhtudel haigus avastamise hetkel juba liiga kaugele arenenud. Loomulikult sooviks iga naine, kellel vähihaigus leitakse, et see on veel varases staadiumis. Rinnavähi diagnostikaga tegelevad arstid teevad omalt poolt kõik, et naised jõuaksid ravile võimalikult vara.

Põhja-Eesti regionaalhaigla radioloogiakeskuse juhataja dr Maret Talk ütleb, et Eesti vähiregistri statistika põhjal oli aastatel 2005–2009 I staadiumis avastatud rinnavähi puhul naiste viie aasta elulemus 100% ja II staadiumis avastatud rinnavähi puhul oli viie aasta pärast elus 87%. III staadiumi puhul aga ainult 54 ja IV staadiumi korral 12%.

Hiljuti paigaldati regionaalhaigla radioloogiakeskusesse uus tipptehnoloogiaga varustatud mammograaf, millel on seni Eestis esimene rinna tomosünteesi lisaoptsioon. Rinna tomosünteesiga saab rinnakoest teha kihiti pildid ja selle seadme abil saab rinnavähki paremini avastada ka tihedate rindade korral. Tihedad rinnad on rohkem kui pooltel alla 50aastastest naistest ja umbes kolmandikul üle 50aastastest naistest.

Samuti vähendab tomosüntees valepositiivsete vastuste arvu ja kergendab tavalisel mammograafilisel uuringul märkamata jäänud kasvajate avastamist. Neile patsientidele, kes kardavad uute uuringutega kaasnevaid suuremaid kiirgusdoose, kinnitab dr Talk:

„Moodne pilditöötlustehnoloogia võimaldab ka tomosünteesi uuringu korral kiirgusdoosi hoida võrreldaval tasemel tavamammograafiaga.”

Tänaseks on uue mammograafiga tehtud juba sadakond uuringut. Tomosünteesi meetodi kohta on avaldatud rahvusvahelises meditsiinikirjanduses mitmeid teaduslikke uuringuid, millega on näidatud, et tänu sellele lisaoptsioonile on mammograafia sensitiivsus vähi avastamisel isegi kuni 30% parem. Sellest meetodist loodetakse abi ka päriliku eelsoodumusega rinnavähi puhul, mida esineb 5–10%-l haigestunutest. Siia alla kuuluvad ka positiivse geenimutatsiooniga (BRCA1 ja BRCA2) naised. „Positiivse geenimutatsiooni puhul on risk haigestuda rinnanäärme või munasarja vähki enne 50. eluaastat 50%-l naistest ja kogu elu jooksul 80%-l naistest,” ütleb dr Talk.

Sõeluuringu plussid ja miinused

Loe veel

Üks võimalus rinnavähi varajaseks avastamiseks on haigekassa rahastatavad sõeluuringud. Dr Talk rõhutab sõeluuringute olulisust igati, kuid praegust korraldust muutes saaks rinnavähki varasemas staadiumis rohkem avastada. Nimelt pääsevad Eestis haigekassa rahastatavale mammograafilisele sõeluuringule ravikindlustatud naised vanuses 50–62. Paraku esineb rinnavähki ka noorematel ja vanematel (vaata tabelit), keda Eestis enam sõeluuringusse ei kaasata. Eriti õnnetus olukorras on naised, kel ravikindlustus puudub.

Euroopa mammograafilise sõeluuringu juhised näevad ette skriinida naisi vähemalt kuni 69. eluaastani. Et vähemalt Euroopa juhistes toodud eagrupi saaks ka meil sõeluuringu sihtgrupiga vastavusse viia, on dr Talk koos Eesti rinnavähi diagnostika ja raviga tegelevate eriarstidega korduvalt sellele probleemile tähelepanu juhtinud, kuid siiani tulutult. Augustis teatas haigekassa jälle oma otsuses, et rinnavähi sõeluuringu sihtgruppi Eestis ei laiendata.

Samas kutsutakse paljudes Euroopa riikides mammograafilisele uuringule ka nooremaid naisi (alates 45. eluaastast). Suurbritannias pakutakse aga igale naisele vanuses üle 70 võimalust sõeluuringul käimist jätkata.

Dr Talk usub, et kui Eesti naised oma õiguste ja sõeluuringu sihtgrupi laiendamise eest rohkem ja valjuhäälsemalt seisaks, tõuseks asjast rohkem kasu. Kogenud arst toob näite äsja lõppenud üleeuroopaliselt rinna piltdiagnostika-alaselt aastakoosolekult Amsterdamis. Seal räägiti muude teemade seas sellestki, et mõnel maal on võtnud naised riigi vastu kohtutee ette kindlal põhjusel – sõeluuringu sihtgrupist vanuse tõttu välja jätmine on oma kodanike ebavõrdne kohtlemine.

Naised, tulge rinnakabinetti

Kaks aastat tagasi avati regionaalhaigla radioloogiakeskuses rinnakabinet. Kuigi dr Talk oli rinnakabineti loomisel üks initsiaatoreid, ei taha ta sugugi kogu au endale võtta. „Rinnakabineti loomise mõte sündis koos kolleegidega. Soov oli pakkuda rinnaprobleemidega naistele kiiremat juurdepääsu uuringutele ning suunata edasi regionaalhaigla tippkirurgide ja onkoloogide juurde juba ravi vajavaid naisi. Sellise selektsiooniga saab vähendada ka meie rinnavähi spetsialistide vastuvõttude koormust, nii et raviarstide juurde suunatakse just need naised, kellel on juba uuringutega avastatud sekkumist vajav haigusseisund.” Dr Riina Kütneri juhtimisel tegutseb regionaalhaiglas rinnavähi töörühm, kus kogenud rinnakirurgid, keemia- ja kiiritusraviarstid ning patoloogid koos radioloogide ja nukleaarmeditsiiniarstidega rinnavähi juhtusid arutavad ja parimat võimalikku diagnostikat ning ravi pakuvad.

Dr Talk ütleb, et kahe aasta jooksul on rinnakabinet väga hästi töötanud. Juba esimese tegutsemisaasta jooksul avastati üksnes regionaalhaigla rinnakabinetis 100 esmast rinnavähi juhtu, s.o ligi 1/6 kõigist Eesti esmajuhtudest.

Rinnakabinetti on oodatud naised kõikjalt Eestist, kui neil esineb rinnaalaseid probleeme, küsimusi või kaebusi. Siin saavad kogemustega nõustajatelt abi needki, kes on vanuse tõttu sõeluuringu sihtgrupist välja jäetud. Samuti jäävad rinnakabineti vaatevälja naised, kellel pole küll vähki leitud, kuid kelle muutused rindades vajavad jälgimist.

Rinnakabinetti pöördujatele tehakse vajadusel radioloogilised uuringud ja võetakse ultraheli kontrolli all koeproov kahtlasest koldest. Lisaks lühikestele järjekordadele on kabinetil veelgi eeliseid. Dr Talk selgitab, et kui radioloog kontrolli käigus rinnakasvaja avastab, suunatakse patsient kiiresti raviarsti vastuvõtule. Tavasituatsioonis peab patsient mammoloogi juurde pääsemiseks üsna pikalt ootama, siis peab ta ootama uuringutele pääsemist ja siis uuesti mammoloogi vastuvõttu. Rinnakabinet muudab selle ahela patsiendile kiireks ja mugavaks ning ravi algab kiiremini.

Kõige selle taustal võiks naised aga meeles pidada, et oma rindu peaks kord kuus ka ise katsuma. Igapäeva praktika näitab, et suur osa naisi, kes spetsialistide juurde nõu küsima lähevad, on ise oma rinnast midagi kahtlast leidnud.



Põhja-Eesti regionaalhaigla rinnakabinet
Võta kaasa saatekiri: perearstilt, naistearstilt või eriarstilt
Registreeri telefonil 617 1049, 614 2405, 5300 6334 või www.digiregistratuur.ee
Rinnakabinet töötab E, T, K, N kl 10–16
Rinnakabinet asub Tallinnas Sütiste tee 19

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare