Rene Bürkland: Haiguste ennetamise põhialused Hiina meditsiinis on õige toitumine ja loodusega kooskõlas elamine

 (25)
Rene Bürkland
Rene BürklandFoto: Eero Vabamägi

Dr Rene Bürkland on lääne meditsiini õppinud Tartu Ülikoolis, Hiina ravitarkusi aga Hiinas ja lausa hiina keeles ning lisaks on ta tudeerinud Tallinnas psühholoogiat. "Läänes ravitakse eelkõige konkreetset haigust, Hiinas vaadatakse inimest rohkem tervikuna,“ selgitab Bürkland.

„Hiina meditsiini taga on paljude aastatuhandete vanune filosoofia. Lääne meditsiini kohta nii öelda ei saa, see on üsna pragmaatiline, teaduspõhine, usaldusväärseks peetakse seda, mida saab mõõta, argument on käegakatsutavus. Läänes ravitakse eelkõige konkreetset haigust, Hiinas vaadatakse inimest rohkem tervikuna,“ selgitab Bürkland. Ta toob näite, et kui lääne meditsiinis antakse peavalu vastu kõigepealt rohtu, siis Hiina meditsiinis ei hakata ravima peavalu, vaid otsitakse valu põhjust, sest kui põhjus jääb ravimata, tuleb valu tagasi.

Omad eelised on nii lääne kui Hiina meditsiinil. Kõiki haigusi ei saa Hiina meditsiini meetoditega ravida, teatud asjades on lääne meditsiin palju efektiivsem. Näiteks kui on lahtine luumurd, siis tuleb operatsioon teha ja luu fikseerida, seejärel võib kasutada Hiina meditsiini meetodeid, et luu paranemist kiirendada. Patsiendi seisukohast on parim kasutada mõlemaid, nii lääne kui Hiina meetodeid, vastavalt olukorrale.

Ennetamine on edu pant
Hiina meditsiinis pannakse palju rõhku haiguste ennetamisele. Vanasti sai arst Hiinas palka selle eest, kui inimesed olid terved. Kui nad haigeks jäid, pidi arst neid küll ravima, aga selle eest ta tasu ei saanud. Meil on vastupidi: arstid saavad palka selle eest, kui palju nad haigeid ravivad.

Seotud lood:

Haiguste ennetamise põhialused Hiina meditsiinis on õige toitumine, harjutuste tegemine ja loodusega kooskõlas elamine. Õige toitumine on vastavuses inimese eripäradega, see tähendab, et tuleb arvestada, kas inimene teeb füüsilist või vaimset tööd, kus ta elab, mis aastaaeg parajasti on ja nii edasi. Vahemere ääres elava inimese õige toitumine on teistsugune kui Eesti elanikul.

Loe veel

Kõigile ei sobi ka need toitumispõhimõtted, mida üldjuhul heaks peetakse. Näiteks on värsked, toored asjad üldiselt tervislikud, aga kõigile need ei sobi. Kellel on sisemist soojust (yang-energiat, tuld) vähe, selle tervis võib tooreid asju süües halvemaks minna, sest ta saab neist jahedat energiat. See inimene vajab hoopis tuleenergiat, mida tooreis toiduainetes pole.
Hiinas on tänapäeval nii lääne kui Hiina meditsiini haiglaid. Noortele meeldib rohkem lääne meditsiin: toime on kiirem, saab oma tableti või süsti kätte ja asi ühel pool, vanemad inimesed eelistavad aga Hiina meditsiini, sest siis on aega endaga tegeleda, näiteks hommikuti pargis võimelda.

Patsient juhib raviprotsessi
Bürklandi meelest on peamine patsiendile selgitada, et ta ise juhib raviprotsessi, mitte ei anna arsti juurde minnes oma tervist arsti kätte, kes teeb selle korda ja annab tagasi.
„Inimene peab ise endaga tegelema, aga arst peaks patsiendiga suhtlema, selgitama, mis on haiguse taga,“ räägib Bürkland.

Kui arst näeb, mis patsiendil viga, tuleb seda selgitada ja pakkuda variante, mida teha annaks. Bürkland on jaganud oma patsientidele soovitusi, kuidas võimelda või toituda, ning kui patsient pakutu vastu võtab, siis on ka arstil hea temaga edasi tegeleda.
Kui inimene ise oma ravisse ei panusta ja sellele vastu töötab, pole ka arstil mõtet sellele inimesele oma energiat kulutada.
„Kui inimene ise oma tervise heaks midagi teeb, on arsti ülesanne suunata, mitte patsiendi elu kontrollida. Inimese organism on nii tark, et saab ise terveks, kui natuke kaasa aidata. Patsiendil võiks aga alati olla võimalik arstilt nõu küsida, paraku osa arste lihtsalt ei oska suhelda,“ möönab Bürkland.

Energia peab liikuma
Hiina meditsiini seisukohast on tervis (qi) ehk energia selle vaba voolamine kehas. Kui qi jääb kinni, siis tekivad valud, pinged. Terves organismis liigub qi vabalt. Haigus tekib, kuiqi blokeerub, Selle põhjused võivad olla kas välised – külm, kuum, niiskus – või sisemised, näiteks negatiivsed emotsioonid. Külmas ja niiskes keskkonnas hakkavad liigesed valutama, see tähendab, et qi liikumine liigestes on blokeerunud, võib tekkida valu ja paistetus. Selles etapis ei suuda lääne meditsiin veel midagi kindlaks teha, sest probleem on vaid energeetilisel tasandil. Patsienti võidakse pidada ka hüpohondrikuks, kes kujutab ette, et tal valutab siit ja sealt. Hiina meditsiin võib aga tuvastada kinnijäänud energia ning kui see taas liikuma panna, ei pruugi tervisemure füüsiliseks minnagi.

Kui energia on blokeeritud sisemistel põhjustel, näiteks oleme vihased ja tunneme justkui tükki või poomistunnet kurgus, võivad aastate jooksul tekkida näiteks kilpnäärmeprobleemid. Viha blokeerib maksaenergia. Kui selle saaks kohe liikuma panna, jääks kilpnäärme haigestumine ära. „Kui energia liikuma hakkab, siis organism terveneb ise,“ kinnitab Bürkland.

Yin ja yang
Teine tervise definitsioon Hiina meditsiinis on selline: terved oleme, kui yin ja yang on organismis ning organismi ja väliskeskkonna vahel tasakaalus. Yin on vee, yang tule alge. Kui vesi ja tuli on tasakaalus, siis funktsioneerime normaalselt. Tuli on soojus, elujõud, liikumine. Kui sisemuses on tuld vähe, hakkab inimesel külm, käed-jalad külmetavad, uni tikub silma ja mõte ei liigu. Kui vett on vähe, valdab inimest kuumatunne, käed-jalad hõõguvad, raske on uinuda. Vesi on rahuliku energiaga, tuli on eluenergiaga ning nad peavad omavahel tasakaalus olema.
Kui elame väga niiskes keskkonnas, peame sööma toiduaineid, mis ajavad kehast liigse niiskuse välja, näiteks ingverit. Kuivas keskkonnas tuleb süüa rohkem niisutavaid asju, näiteks puu- ja köögivilju.

Diagnostika ja meetodid
Hiina meditsiini diagnostikas on kolm olulist komponenti: küsitlus, vaatlus (patsiendi üldine olemus, jume, keel) ja palpatsioon (pulss, liigesed, organid).

Kui suur on oht, et me parandamise asemel hoopis kahjustame oma tervist, kui sattume mõne isehakanud nii-öelda ravija juurde?

Bürkland vastab, et inimese keha on tark ja oskab ennast õigesti ravida. „Hiina meditsiini mõte on panna organism ise ennast uuesti tervendama. Kui kasutame selleks toitumist ja võimlemist, siis nende toime on üsna pehme ja pikaajaline. Sellega ei saa endale väga palju kahju teha, aga kui inimene sööb 4-5 kuud järjest valesti, hakkab see mõjuma. Keha suudab palju siiski ka kompenseerida.

Massaaži toime on tugevam ja kasu suurem, kui seda õigesti teha, aga valesti tegemise puhul võib ka kahju suurem olla. Ravimtaimedega on küll nii, et kui diagnoos pole täpne ja tugevatoimelisi taimi kasutatakse valesti, siis võib see kurvalt lõppeda,“ selgitab ta.
Hiina meditsiini meetodid on toitumine, võimlemisharjutused (qi gong, vahel öeldakse ka hingamisharjutused, sest qi tähendab ka õhku, hingamist), massaaž (tuina-massaaž), kuputeraapia, guasha-teraapia (nahapinna kraapimine väikese kaabitsaga), moksa-teraapia (soojateraapia – hõõguva moksa-sigariga soojendatakse teatud punkte), nõelravi.

„Kõige tugevam on ravimtaimedega ravi. Hiina meditsiinis on taimravi hoopis komplekssem kui see, mida meie taimedest teame,“ räägib Bürkland. „Taimi kasutatakse seal paljude haiguste puhul ja need on väga tugeva toimega. Ravijal peab olema neist väga selge teadmine. Diagnoos peab õige olema.“

Elukiri

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare