Proviisor: Haigena ei tohi ringi käia juba sellepärast, et organism peab koguma jõudu haigusega võitlemiseks


Proviisor: Haigena ei tohi ringi käia juba sellepärast, et organism peab koguma jõudu haigusega võitlemiseks
MorgueFile

Rahvasuus külmetushaiguseks kutsutav kombinatsioon nohust-köhast-palavikust pole enamasti üldse külmetamisega seotud, vaid haiguse põhjustavad erinevad viirused.

Ainuüksi kõige sagedamini neid haigusi põhjustavaid rinoviirusi on enam kui sada erinevat tüüpi, kusjuures ühe tüübi rinoviirusnakkuse läbipõdemine teiste tüüpide suhtes immuunsust ei kujunda.

Lisaks rinoviirustele eksisteerib ka suur hulk igasuguseid muid viiruseid, mis võivad ülemisi hingamisteid nakatada. Sellisteks viirusteks on näiteks korona-, gripi-, paragripi-, RS-viirused, adenoviirused.

Kuidas teha nii, et külmetushaigused ei kuuluks enam talveperioodi kohustuslikku kavasse? Mustika keskuse BENU Apteegi proviisor Maria Trahhatšjova jagab väärt nõuandeid.

Sügisest kevadeni haigestutakse viirushaigustesse tihedamini seetõttu, et inimesed viibivad rohkem siseruumides. Viirused aga levivad just seal suurepäraselt. Sellepärast ongi põhiline nipp nn külmetushaigustest vabana püsimiseks võimalikult rohke värskes õhus viibimine.

Küllap oleme me kõik kokku puutunud nina luristava ja köhiva töökaaslasega, kes hoolimata ilmselgest viletsast enesetundest üritab tööd teha. Trahhatšjova ütleb, et haige inimene ei peaks tööle minema, vaid ennast kodus ravima. „Me teame, et seda ei tehta, kuid see on tegelikult karuteene iseendale – haigena ei tohi ringi käia juba sellepärast, et organism peab koguma jõudu haigusega võitlemiseks,“ ütleb ta.

Me võime tõbisena teisi inimesi nakatada ja ka meil endal võivad püstijalu põdemisest tekkida tüsistused. Nt bronhiit võib minna üle kopsupõletikuks, nohu põskkoopa- või kõrvapõletikuks. Samuti kestab püstijalu põdemine ka tavaliselt kauem. Ka laste puhul kehtib põhimõte, et kui laps on nohus- köhas, siis on tema koht kodus, mitte lasteaias, kus ta võib teisi nakatada.

AEVASTA ÕIGESTI!

Trahhatšjova sõnul aitab väga hästi viirushaigusi ennetada kätepesu. Kindlasti peaks käsi pesema enne söömist, pärast WC kasutamist, aga ka pärast aevastamist.

Muide, aevastamiseks ja köhimiseks on ka õige tehnika. Kõige parem oleks seda teha ühekordsesse salvrätti, mis seejärel ära visatakse. Kui aga salvrätti käepärast pole, tuleks köhida või aevastada varrukasse, mitte aga peopessa nagu enamasti harjunud oleme. Varrukasse köhides väldime teiste inimeste nakatamist.

Loe veel

„Kui on nohu, siis peaks vältima silmade ja nina puudutamist, sest nii võivad ninast bakterid sattuda silma ja tulemuseks on lisaks nohule silmapõletik. See võib tulla nii täiskasvanutel kui ka lastel,“ ütleb ta.

TUGEVDA KEHA SEESPIDISELT

Kui inimene tunneb, et tal pole energiat ning ta on tihti haige, võiks Trahhatšjova sõnul mõelda, et äkki on organismil puudu mõnest ainest. Siis võiks nõu pidada apteekriga, kes oskab sõltuvalt inimese vanusest ja kaebusest soovitada mõnda vitamiinipreparaati. Vitamiine ei pea võtma pidevalt, vaid pigem kuuridena.

D-vitamiin on üks neist, mida soovitatakse kõikidel inimestel hoolimata vanusest meie laiuskraadil sügisest kevadeni võtta. Täiskasvanud inimese annus sõltub sellest, kas vitamiini võetakse profülaktikaks või juba tekkinud vaeguse raviks. D-vitamiini puuduse tunnuseks on muuhulgas ka väsimus ja sagedane haigestumine, kuid seda näitab ka vereanalüüs. Täiskasvanud inimese päevane D-vitamiini annus võiks olla 20-30 mikrogrammi.

Immuunsüsteemi korrashoiu seisukohalt on oluline koht ka antioksüdantidel ehk C-vitamiinil, seleenil ja tsingil. Kui üldiselt soovitatakse haiguse ajal vitamiinide võtmisesse paus teha, siis C-vitamiin on see, mida võib võtta ka haigena.

Kas lapsele peaks tingimata andma lisaks vitamiine? Trahhatšjova sõnul sõltub see sellest, kuidas laps üldiselt toitub. Kui tema toidulaud on tasakaalustatud, ta sööb kõike ning ei haigestu eriti kergelt, siis lisaks D-vitamiinile polegi tal vaja muid vitamiine võtta. „Kergesti haigestuvat last aga võiks küll turgutada. Näiteks mõjuvad hästi punase päevakübara lastetabletid, ternespiima kapslid. Neid võib anda igal ajal ja ka pärast haigust turgutada immuunsüsteemi,“ räägib ta.

GRIPITEE EI ASENDA PUHKUST

Kuigi reklaamidest võib jääda mulje, et gripiteed juues võiks rõõmsalt tööd edasi teha, leevendavad need Trahhatšjova sõnul vaid sümptomeid, kuid ei ravi. „Üldiselt peaks ikka haigena kodus olema ja mitte neid töö juures kontoris jooma, ise samal ajal tööd tehes,“ ütleb ta. „Gripiteed ostes peaks ka apteekriga nõu pidama, sest nad on üsna erinevad – osad neist teevad uniseks, mõned on köha ja mõned kurguvalu vastu.“ Alati soovitab Trahhatšjova haigestudes juurde võtta C-vitamiini kas preparaadina või süüa palju sidrunit, kiivit ning hapukapsast, kus see sisaldub. Haigena tuleb ka palju juua, sest see puhastab organismi. Joogiks sobib puhas vesi, aga ka teed – nt kummelitee, ingveritee, mis on soojendava toimega, samuti paiselehe ja pärnaõie tee.

Lastele on eraldi teesegud, millele on ka peale märgitud, mis vanusest neid võib kasutada. „Paljud inimesed ei tea, et ka ravimtaimedel võib olla väga tugev toime ja mitte kõik taimed ei sobi väikestele lastele,“ märgib Trahhatšjova.

NINAAEROSOOLID – MIDA VÄHEM, SEDA PAREM

Nohu puhul tuleb teha vahet, kas nina on kinni või mitte. Kui nina ei ole kinni ja öösel saab rahulikult magada, ei ole vaja kasutada nina lahti tegevaid ravimeid, sõnab Trahhatšjova. Siia kuuluvad tuntud ninaspreid, mille puhul kehtib reegel, et mida vähem neid kasutada, seda parem. Teine variant nohu leevendamiseks on tabletid, kuid nende kasutamisel tuleb ettevaatlik olla südameprobleemidega inimestel. Mõned nohutabletid teevad uniseks ning neid ei tohiks kasutada siis, kui inimesel on vaja autot juhtida.

Leebem variant nohust jagu saamiseks on mereveega nina limaskesta loputamine. See sobib nii lastele kui ka täiskasvanutele ning nina võib loputada vastavalt vajadusele nii tihti kui tarvis.

„Et köha ravida, peab kõigepealt aru saama, kas köha on lahtine või kinnine. Sellest sõltub ravitaktika. Kinnine köha on kuiv, valulik ja haukuv. Lahtise köha puhul on tunda röga liikumist,“ selgitab Trahhatšjova. Kui köha on lahtine, peaks võtma rögalahtisteid, et lima muutuks vedelamaks ja seda saaks kergemini välja köhida.

Kinnise köha leevenduseks on erinevaid variante – näiteks rahustava toimega siirup puhuks, kui köhahoog ei lase öösel magada. Taoline siirup ei ravi köha, vaid lihtsalt pärsib seda. Teine võimalus on köhasiirupid või veeslahustuvad tabletid, mis aitavad köha lahti teha. Need nõuanded kehtivad suuremate laste ja täiskasvanute kohta, seevastu imikutele ei tohi kindlasti anda rögalahtisteid ega köhasiirupeid, sest nad ei oska röga välja köhida.

Kõikide ravimite puhul paneb Trahhatšjova inimestele südamele, et lugege kindlasti infolehte või küsige apteekri käest nõu. Ravimitest on kasu ainult siis, kui neid õigesti tarvitada.

-----------------------------------------------------------------
Artikel on ilmunud Benu terviseajakirjas Ilu ja Tervis.

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare