Miks viirushaigused ühe sügis-talve jooksul lapsi või täiskasvanuid korduvalt maha murravad? Sest viirushaiguse põdemise järel tekkiv immuunsus on lühiajaline ja kestab maksimaalselt paar nädalat. Ka on viirushaiguste tüved erinevad.
Aeg on parajasti nii kaugel, et seisame igatalvise viirusteralli stardijoonel. Uurisime ühelt perearstilt, emalt ja apteekrilt, kuidas end ralliks valmis panna.
„Paljud tegelikult ei tea, et laste füüsilise immuunsuse langus kattub lasteaeda mineku eaga vanuses 2–4 eluaastat. Seetõttu jäävadki mõned lapsed lasteaia esimestel aastatel tihedamini haigeks,“ selgitab Pärnus tegutsev perearst Kersti Metsa. Lastekollektiivi minek toob paratamatult varasemast enam füüsilist kokkupuudet suurema hulga inimeste ja erinevate viirustega. Üldjuhul lapsed ajapikku harjuvad, nende immuunsus paraneb ning koolilapsed on juba tunduvalt vähem haiged.
Viirushaigustesse nakatumist täielikult ära hoida ei ole võimalik, sest tegelikult kanname me viiruseid edasi olenemata sellest, kas oleme suured või väikesed, terved või haiged. „Kehtib lihtne tõenäosus, et mida lähemal asud viirusekandjale ja mida enam temaga füüsilist kontakti omad, seda suurem on tõenäosus ka ise nakatuda,“ ütleb Metsa.
Rahvakeeli külmetushaigusteks nimetatud tõved on tegelikult ikkagi viiruste põhjustatud, sest haigeks külmetamist meditsiinis ei tunta. „Kui inimene on füüsiliselt terve, tema immuunsus hea, siis ta ei haigestu ka vaatamata ümbritsevatele viirushaigetele ega väikesele külmetamisele,“ sõnab Metsa.
Miks viirushaigused ühe sügis-talve jooksul lapsi või ka täiskasvanuid korduvalt maha murravad, seisneb selles, et viirushaiguse põdemise järel tekkiv immuunsus on lühiajaline ja kestab maksimaalselt paar nädalat. Metsa sõnul on ka viirushaiguste tüved erinevad, mistõttu võib uue tüvega viirus äsja haige olnud inimese kätte saada ka juba paari päeva pärast.
Viirushaiguste ennetamisel saab kõige enam abi elementaarsetest asjadest. Eluviisid peavad olema tervislikud, iga päev tuleb viibida värskes õhus ning eelistada täisväärtuslikku ja tervislikku toitu. Seejuures ei ole kindlaks määratud, kui pikalt lapsed õues viibima peaksid, et seda tervislikuks võiks pidada. Metsa sõnul oleks hea õues käia vähemalt kord päevas ja seal end aktiivselt liigutada ehk kõik kõndima õppinud lapsed peaksid õues kindlasti kõndima või mängima.
Kui haigusega ollakse juba kokku puutunud, on abi tubade tuulutamisest ja tavalisest tihedamast käte pesemisest. Soovi korral võib desinfitseerida näiteks ukselinke ja mitte tarvitada haigetel ning tervetel samu sööginõusid või -riistu. Perearst Metsa sõnul ei ole nohu ja köha põhjuseks, miks last päevade kaupa toas hoida. „Õues käimine ei tee kedagi haigeks ning värske õhk mõjub nohu korral hästi, tehes nina lahti.“
Nii nagu võib köha ja nohu korral õues käia, võib perearsti sõnul ka lasteaeda minna. „Ei ole mõeldav, et kui laps köhib nädalate kaupa, siis vanemad saavad temaga terve selle aja kodus olla. Mujal maailmas sellist praktikat ei ole,“ selgitab perearst ja lisab, et see soovitus kehtib vaid juhul, kui lapse enesetunnet nohu või köha ei sega ning palavikku tal pole. Silmnähtavalt haige ja väsinud laps tuleks muidugi koju jätta. „Kuna nohu nakkab juba päev kuni paar enne selle ilmnemist, ei ole põhjus nohuga last kodus hoida ka sellepärast, et muidu nakataks ta teisi.“
Perearsti sõnul võivad vanemad talvisel perioodil tervist turgutavaid preparaate nagu näiteks punast päevakübarat sisaldavaid tooteid kasutada, kuid otsene teaduslik tõestus nende toimest puudub. Multivitamiine Eesti inimesed ei vaja, kui süüakse normaalselt ja mitmekesiselt. Küll aga võiks kõik inimesed lastest kuni eakateni välja, tarvitada aasta läbi D-vitamiini.
Hetkel veel kodune, kahe väikese lapse ema Anneli veetis möödunud sügis-talve sõna otseses mõttes keset pidevat viirusterallit. Anettil, kes on praegu 3,5-aastane, algas esimene lasteaia-aasta ja sisuliselt oli ta igal kuul umbes nädal aega haige. Kahjuks päädis nohu ja köha üleskorjamine alati ka palavikuga. Anneli sõnul tabas iga koju toodud viirus kohe ka kaks aastat nooremat väikevenda Andrenit, kes haigestus tavaliselt kaks päeva õest hiljem.
Anetti lasteaias palutakse lapsed koju jätta siis, kui köha või nohu ei lase lõunaund magada või häirib teiste laste und. Anneli arvab, et kuna Anettil oli lasteaiaga esimesel aastal keeruline harjuda, võis sagedast haigestumist soodustada ka lasteaiastress.
Anneli peres võtavad igapäevaselt D-vitamiini kõik pereliikmed. Suurema lapse köha ja nohu ravib ta inhalaatoriga ning nooremal loputab nina apteegist ostetud soolveelahusega, pärast mida kasutab Pinosoli õli. Köha korral on ta määrinud laste jalataldu ja rinnaesist hanerasvaga. Õhtul enne magama minekut on hea köha leevenduseks võtta lusikatäis mett. Loetud teadusuuringu kohaselt võtab mesi köhaärritust maha. Siin tasub siiski üle korrata, et mett tohib hakata tarvitama alles siis, kui laps on saanud aastaseks. Väiksemate puhul mee tarbimist välditakse, kuna mesi võib beebidel allergiat tekitada ning erinevalt täiskasvanutest ei suuda beebide magu veel toime tulla olukorraga, kus mees võivad olla säilinud botulismieosed ehk bakterid, mida üldisemalt leidub ka meid ümbritsevas keskkonnas.
Veidi enam kui kuu aega tagasi alustas Anett teist lasteaia-aastat ning ema Anneli sõnul on mõlemad lapsed siiani hea tervise juures ning tuleb hoida pöidlaid, et see õppeaasta kulgeb peres haigustevabamalt.
• Paragrippi tunneb kõigepealt valusa kurgu järgi, kuid tavaliselt ei jää tulemata ka nohu ning haukuv köha, tekkida võib gripile iseloomulik lihaste valu. Üldiselt ei möödu nädalaga.
• Adenoviirus võib sarnaneda teiste hingamisteede haigestumisega, kuid kaasneda võib ka silmapõletik, seedehäired ja kõhuvalu (rahvasuus nimetatakse seda mõnikord ka silma- või kõhugripiks).
• RS-viirus tekitab köha, mis võib kulgeda astmaatiliste nähtudega, nii et lapsel võib tekkida lausa lämbumisoht.
• Gripp algab tavaliselt kõrge palaviku ja lihaste valuga, on eelmistest märksa tõsisem haigus, eriti just vanemate inimeste jaoks, sest võib tüsistusena põhjustada kopsupõletikku, neeruvaagnapõletikku või krooniliste haiguste ägenemist.
• Kõik ülemiste hingamisteede viirushaigused vajavad tüsistuste ärahoidmiseks korralikku arsti järelevalve all ravimist.
Allikas: arst.ee
Vastab BENU Tõrva apteegi apteeker Virge Sokk
Igatalvist viirusterallit vältida pole võimalik. Siiski saab teha paljugi, et inimene tihti haige ei oleks. Oluline on riietuda vastavalt ilmastikule ning hoida jalad soojas, sest külmetavad jalad garanteerivad enamasti ka nohu ja kurguvalu.
Laste kollektiivis on tähtis puhastada mänguasju võimalikult tihti, sest tavaliselt on just seal palju pisikuid. Kui inimene aevastab või köhib, tuleks katta suu või nina taskurätiku või käe seljaga. Oluline on õpetada ka lastele, et kasutada tuleb just käe selga, mitte peopesa.
Immuunsuse tugevdamiseks peab sööma mitmekesiselt, puhkama piisavalt, viibima värskes õhus ning olema kehaliselt aktiivne. Immuunsust nõrgestab ka stress, mistõttu võiks stressiolukordi püüda vältida. Väga vajalik on ka karastamine ja suvine „patareide laadimine“. Ka apteegist saab immuunsuse tugevdamisel abi. Kõige levinumad on punase päevakübara preparaadid, mis sobivad kasutamiseks alates teisest eluaastast. Seda preparaati võiks võtta 21-päevase kuurina ja siis teha paus.
Põhjamaa inimese jaoks on väga oluline D-vitamiin, mille ülesanne on soodustada kaltsiumi imendumist, aidates kaasa laste organismis luukoe ja hammaste normaalsele moodustumisele. D-vitamiin on vajalik normaalse südametegevuse ja verehüübimise saavutamiseks, aga ka stabiilse närvisüsteemi ja vererõhu säilitamiseks.
Enamlevinud küsimused, millega apteekri poole pöördutakse, käivad palavikualandaja ja selle manustamise kohta. Laste puhul on esmavalikuks palaviku alandamisel paratsetamool. Kui see ei aita, manustatakse ibuprofeeni. Annuse määramise juures on oluline silmas pidada lapse kehakaalu, mitte vanust. Palavikku hakatakse alandama alles siis, kui see on tõusnud üle 38 kraadi.
Allikas: BENU ajakiri Ilu ja Tervis
