NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
25.03.2015 01:56
Väsimus on tunnetatav ja see ongi 21. sajandil muu sümptoomina, ainuke ja esimene, fantoomina tähelepanuta jäänud, haiguse põhjus. Liialt hilja märgatakse ja hakatakse hiljem piinavat valu tunnetama nagu alati, kohati pärast asjatut võitlust ja sandina elatud aega.
Miks arstid ei märka tagajärgedega võideldes põhjust, väsimust esimese sümptomina?
Miks inimesed pöörduvad arsti poole alles siis, kui on võimatu saada aru, kas inimene elab mõttetult piineldes või loodab nii, kuidas väsinud inimene oskab.
Väsinud arstid surevad Maal - lahkuvad siit riigist ja ilmast, oma haiguse esimest põhjust märkamatult varjates ja viies põgenedes kaasa - rikaste patsientide reaalsele imemaale.
Aeg on raha, aga uneaeg on kallis, puhkuse aeg kallim ja eluaeg kalleima varana isiklik ning võõrandamatu. Patsient maksab arstile seni, kuni surevad inimestena, oma väsimatu vaenlase, halastamatu fantoomi tekitatud, sümptomitega võideldes. Langenud võitlejad jäävad ajalukku, oma aja kangelastena, kes ahneimale võitjale jäid vaid ühe sekundi hiljaks või hiljem sendi võlgu.
Keegi ei näe elades kedagi, kui pole näinud midagi, mida kõik teevad kiirustades ise ja ilmselt salaja - lootes aega võita, et sõita ära. Lennata imemaale, kus puhkavad nähtamatute võitjate reaalsed, aga rikkaimad võitjad.
Üks kord me võitsime niikuinii.
Aga, kes seda usub? See saab, kui mäletab ja tunneb kedagi, kes pole kaotanud aega - midagi võites -ilmselt
Veni, vidi, vici
Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega