Paistetus ja valu jalgades on veenivereringehäire sümptomid
Mis on kroonilise venoosse puudulikkuse ehk veenilaiendite tekkimise põhjusteks?
Kroonilise venoosse puudulikkuse (KVP) tekkepõhjuseid on mitmeid.
Juhul, kui tegu on mehaanilist laadi KVP-ga, kaotavad veeniseinad elastsuse ja laienevad, nõrgestades veeniklappide tööd, mis hakkavad lagunema ja probleem süveneb.
KVP-d põhjustavad ka humoraalsed ja sisesekretsioonisüsteemiga seotud mõjutajad. Silelihasrakkude lõdvestumine progesterooni mõjul põhjustab veenide toonuse kuhtumist ja seinte laienemist.
Praeguseks on avaldatud ka täiendavaid andmeid kroonilise venoosse puudulikkuse tekkepõhjuste kohta. On leitud, et tegu on päriliku mitmes geenis tekkinud mutatsioonide tagajärjega. Kui üks vanematest või vanavanematest on põdenud KVP-d, on selle esinemise tõenäosus laste ja lastelaste puhul 60 kuni 80 protsenti.
Lisaks sellele diagnoositakse veenivereringega seotud vaevusi põdevatel patsientidel tihti hemorroide, lampjalgsust, pöidlaasendi hälbeid. Seetõttu käsitletakse kroonilist venoosset puudulikkust praeguseks süsteemhaigusena.
Kui kõrge on veenilaiendite tekkerisk siis, kui vanematel või vanavanematel veenilaiendeid ei ole olnud?
Sümptomite süvenemist kiirendab näiteks pikka aega järjestikku seismine või istumine, kuna see põhjustab veenivere kogunemist ühte piirkonda.
Lisaks avaldavad mõju probleemid, nagu kõhukinnisus, ülekaal, suitsetamine, liigne kohvitarbimine, alkohol, jalgade deformatsioon (näiteks kui pidevalt kantakse kõrgeid kontsi), lampjalgsus ja liigesehädad.
Pikkade inimeste puhul on kroonilise venoosse puudulikkuse tekke risk kõrgem, kuna suurem südame ja jalgade vaheline kaugus tõstab hüdrostaatilist rõhku ning veeniklappidele ja -seintele avalduvat koormust.
Varikoossed veenid tekivad tihtilugu ka raseduse ajal, kuna keha toodab hormoone, mis lõdvestavad nii emaka- kui veeniseinte silelihaseid. Suurenenud emakas avaldab reiepiirkonna veenidele mehaanilist survet. Pärast sünnitust need muudatused küll taanduvad, kuid reeglina täielikult ei kao.
Varikoossed veenid pole mitte mingil moel seotud inimese vanusega – neid leidub isegi lastel (reeglina põhjustavad seda kaasasündinud kõrvalekalded veenides või veeniklappides).
Varikoossed veenid on laienenud, väändunud, tursunud ja mõnikord valulikud veenid, milles toimub vere liigne kogunemine. Tervetes veenides asuvad klapid, mis takistavad südame poole pumbatava vere tagasi valgumist. Varikoossete veenide puhul ei tööta klapid korralikult ning osa verest ei saa liikuda edasi südame suunas ning voolab tagasi. Vere tagasivajumist nimetatakse venoosseks refluksiks ehk tagasivooluks ning see põhjustab vererõhu tõusu refluksiga veenis. Tagasivalguva vere kogunemine ning vererõhu tõus refluksiga veenis venitab veeni laiemaks. Protsess toimub tavaliselt jalaveenides, kuid võib esineda ka mujal.
Veenilaiendite ravimata jätmine võib põhjustada tüsistusi
Kuigi laienenud veenid põhjustavad eeskätt just esteetilisi probleeme, nagu ebamugavustunne rannas või ujulates, võib probleemi ravimata jätmine või ebapiisav ravimine põhjustada erinevaid tüsistusi nagu säärte haavandid, erüsiipel, varikoossete veenide verejooks ja neist kõige ohtlikum – süvaveeni tromboos, mis võib lõppeda surmava kompsuembooliaga.
Kuidas veenilaiendeid ravida?
Abiks on iga meetod, mis parandab venoosset naasu, hapniku edasikandumist nahas ja nahaalustes kihtides, vähendab turseid ja põletikku.
- Saunas käimine peaks olema laienenud jalaveenidega välistatud, kuna keha kaotab higistades vedelikke ja suurenenud vere viskoossus põhjustab tromboosi.
- Ravida tuleb veenivere kogunemist põhjustavaid probleeme:
- Vähendage ülekaalu (selle olemasolul), korrigeerige jalakaart ja tehke enda terviseseisundiga sobivat trenni. Sobivad näiteks ujumine, rattasõit, aeroobika, tantsimine ja sörkjooks.
- Kõhukinnisuse puhul tuleks tarbida kiudainerikast toitu ja rohkelt vedelikke.
- Soovitan kanda tervislikke ja mugavaid jalatseid, mille kontsa kõrgus ei ületa 4-5 cm.
Jalg ei tohi olla surve all ja lampjalgsuse korral tuleks kanda ortopeedilisi sisetaldu.
Kui need lahendused ei aita või pole piisavalt tõhusad, tuleks kindlasti arsti vastvõtule pöörduda.
Allikas: Südameapteek
