Mäestu rõhutab, et päikesest tingitud hüperpigmentatsioone on lihtsam ennetada kui ravida. Unustades ennast üheks päevaks kaitsmata nahaga päikese kätte, võivad tekkida pigmendilaigud, mis vajavad kuudepikkust ravi. Arvestada tuleb, et UVA-kiirgus läbib ka aknaklaasi.

Soovitatav on kasutada laia toimespektriga päikesekaitsekreemi (UVB+UVA-kaitsega), väljas viibides tuleb kreemi iga kahe tunni järel uuesti peale kanda. Pigmentatsiooniprobleemide korral peaks nägu kaitsma faktoriga 30–50 ja tegema seda aastaringselt. Päikese eest varjab nägu tõhusalt ka laiaääreline kübar.

Erinevad pigmendilaikude liigid

Melasma ehk kloasm

Melasma ehk kloasm on sage hüperpigmentatsioon näol vastava geneetilise eelsoodumusega naistel, harvem meestel. Melasma tekke peapõhjuseks on UV-kiirgus ja hormoonid. Melasmat esineb 10–20% kontratseptiivseid pille tarvitavatel naistel, see tekib sageli ka raseduse ajal. Melasma ei pruugi pärast pillidest loobumist taanduda. Kui melasma tekkis raseduse ajal, väheneb see pärast sünnitust, kuid võib järgmiste raseduste ajal taas tumeneda.

Melasma on eriti sage probleem Ladina-Ameerika naistel, näiteks Guatemala mõnes külas esineb melasmat kuni 80% täiskasvanud naistest.

Kliiniliselt väljendub melasma ebaregulaarsete pruunikate pigmendilaikudena sümmeetriliselt otsmikul, oimupiirkonnas, põsesarnadel, ülahuulel, vahel ka käsivartel.

Lentigo solaris ehk maksaplekid

Maksaplekid on sage päikesevalguse kumulatiivse toime tagajärg ja fotovananemise varane tunnus vanematel inimestel. Päikesele eksponeeritud nahapiirkondades näol, turjal, käsivartel ja labakäte dorsaalsel pinnal võib leida ebakorrapärase kujuga helepruune laike. Vanusega laikude arv suureneb. Sageli on näol ka peeneid kortsukesi ja laienenud kapillaare.

Ephelides ehk tedretäpid

Tedretäpid esinevad näol, käsivartel, turjal, kuid laigud on väiksemad ja neid on rohkesti. Eelduseks on hele naha fototüüp ja pärilikkus. Tedretäpid ilmuvad päikesega juba lapseeas, täiskasvanuna jääb neid vähemaks. Erinevalt solaarlentiigost muutuvad tedretäpid talvel heledamaks või kaovad täiesti.

Põletikujärgne hüperpigmentatsioon

Põletikujärgne hüperpigmentatsioon tekib pärast naha vigastust, sageli pärast põletust või põletikulist nahahaigust, nagu akne, psoriaas jm. Põletikuprotsess stimuleerib epidermises melanotsüüte. Sagedamini on see probleemiks tumedama nahatüübi puhul.

Phytophotodermatitis on fotokontaktdermatiit, mis võib tekkida kokkupuutel teatud taimedega UVA-kiirguse toimel.

Paljud taimed sisaldavad fototoksilisi aineid, peamiselt furokumariine, mis suurendavad naha fotosensitiivsust. Sellised taimed on nurmikas, hiidkaruputk, kikkaputk, porgand, pastinaak, seller, petersell, tsitruselised, viigimari.

Kosmeetikast põhjustatud fotokontaktdermatiiti nimetatakse ka Berloque dermatiidiks, mida esineb viimasel ajal harvem, kuna kosmeetikatoodete jaoks on Euroopas kehtestatud furokumariinide piirkontsentratsioon.

Allikas: Kliinik.ee