Mõranevad ja kergesti murduvad luud - osteoporoos võib tabada igaüht

 (2)
Mõranevad ja kergesti murduvad luud - osteoporoos võib tabada igaüht
Liikumine on osteporoosi ennetamisel oluline. MorgueFile

Iga lapski teab, et tervete ja tugevate luude ja hammaste jaoks peab jooma palju piima. Milles aga väljendub see, et luud ei ole tugevad ja mida saab teha, et neid tugevamaks muuta?

Inimese keha toeks on luudest koosnev skelett. Ilma selleta ei püsiks me püsti ega saaks liikuda, seetõttu on luude tervis äärmiselt oluline. Luukude koosneb elusatest rakkudest, mis aitavad luudel kasvada ja ennast parandada. Selliseks organismi normaalseks talitluseks on olulised valgud ja mineraalid. Elu jooksul toimuvate pidevate protsesside abil lammutatakse vana luukude ja asendatakse see uuega. Luukoe ülesehitamine toimub kuni 30. eluaastani – selleks hetkeks omandatakse luu tippmass.
Luuhõrenemise korral on pidevas ülekaalus luukoe lammutamine, mistõttu väheneb luude mass ja muutub nende struktuur. Kui normaalne luu­struktuur on üsnagi tihe, siis poorne luu näeb välja nagu pesukäsn või paljude aukudega Šveitsi juust. Osteoporoosi tekkimine sõltub ühelt poolt luu maksimaalsest massist, mis on saavutatud noores eas, ja teiselt poolt luukao kiirusest vananedes.
Osteoporoosil on otsene seos naissuguhormoonidega, mis on abiks uue luukoe ehitamisel. Kui nende teke organismis väheneb, siis ehitatakse vähem ka uut luukudet – nii ongi peamiselt ohus menopausiealised naised.
„Üha rohkem räägitakse osteoporoosist seoses rahvastiku vananemisega,“ tõdeb reumatoloog Sandra Tälli. Teema on oluline, kuna osteoporoos tõstab plahvatuslikult luude haprusmurdude esinemist.

Seotud lood:

Mõranevad ja kergesti murduvad luud

Kuigi võib arvata, et mis seal ikka – tänapäevase tehnika ja raviga kasvab murtud luu kiiresti kokku, siis reieluukaela murd võib võimalike tüsistuste tõttu lõppeda surmaga. Muid kaebusi peale murdude osteoporoos enamasti ei põhjusta. Arsti juurde jõutaksegi kas korduvate luumurdude või märkamatuks jäänud murdudest tingitud valude tõttu ning patsient võib abi otsida mitme spetsialisti juurest enne, kui ta luutiheduse uuringutele suunatakse.
Tälli selgitab, et kasutusel olevate ravisoovituste järgi tuleks luutihedust mõõta 65-aastastel ja vanematel naistel ning üle 70-aastastel meestel. Kui inimene on nendest vanusegruppidest väljas, on luutiheduse uuring ehk densitomeetria näidustatud korduvate luumurdude, varase menopausi või mitmesentimeetrise pikkuse kao korral.

Loe veel

Ellenile (60), kes kurtis igapäevast seljavalu, soovitas perearst üha tugevamaid ja tugevamaid valuvaigisteid. Saanud lõpuks neuroloogi vastuvõtule, soovitas see densitomeetriat. Selgus, et luude seisukord ei ole enam kiita ja valud on ilmselt põhjustatud selgroolülide kokku vajumisest. Nüüd võtab Ellen ühe tugevatoimelise Fosavance tableti nädalas ja ka seljavalud on kadunud.
Tavaliselt hakkab luude mass vähenema pärast viiekümnendat eluaastat, seetõttu osati Elleni juhtumi puhul luutihedust uurida. Martil (29) aga kulus palju erakorralise meditsiini osakonnas veedetud tunde enne, kui üks arst tegi ettepaneku luutihedust mõõta. Selgus, et kui normaalne luutihedus ehk T-skoor on +/- 1SD, siis Martil oli see -3. Osteoporoosiks loetakse juhtumeid, kus luutihedus on väiksem kui -2,5 ja on esinenud luumurdusid.

Marti meenutab, et kooliajal pidi ta vahetunnis aset leidvatest rüselustest kiivalt eemale hoidma. Iga pisimgi kokkupõrge – näpu ukse vahele jätmine, palli löömine või üle maas oleva spordikoti hüppamine – võis lõppeda mõraga. Samuti lõppesid mõradega kehalise kasvatuse tunnid, millest ta lõpuks ka vabastati. Pärast diagnoosi saamist kirjutati talle välja ravim Fosamax, lisaks sai ta soovituse kaltsiumirikkaks toiduvalikuks. „Igal hommikul pool tundi enne sööki pidi tableti sisse võtma,“ meenutab Marti aastatetagust kogemust. „See oli üsna tüütu.“
Tänapäevased ravimid mitte ainult ei väldi luukoe hõrenemist, vaid aitavad seda ka taastada. Marti juhtumi puhul oli ravi efektiivne ja viimased kümme aastat pole tal probleeme esinenud. Kord aastas käib ta luutihedust mõõtmas ning seni kuni numbrid on normis, võib rahulikult oma igapäevaelu jätkata. Pärast eelmisel aastal kogetud tugevat traumat oli Marti kindel, et tegu on taas kooliajast tuttava mõraga. Röntgenis seda aga ei tuvastatud, seega on luud taastanud oma normaalse tiheduse.

Ennetuse lihtne retsept – toitumine ja liikumine

Osteoporoosi ennetuses on suur roll õigel eluviisil. Arvatakse, et liikumine tugevdab ainult lihaseid, ent piisav igapäevane koormus on vajalik ka luude tiheduse suurenemiseks. Lisaks peaks meie igapäevane toidusedel sisaldama piisavalt vitamiine ja mineraale. Osteoporoosi seisukohalt on neist tähtsaimad kaks – kaltsium ja D-vitamiin.
Kaltsiumi saamiseks on tavapärane toitumissoovitus tarbida rohkelt piima ja piimatooteid. Sandra Tälli ütleb, et kuigi kaltsiumi leidub ka salatites, rohelistes lehtköögiviljades, ubades, pähklites ja mandlites, on seda kõige lihtsam kätte saada piimatoodetest. Ta lisab, et uuringutes on leitud taimetoitluse ja osteoporoosi vaheline seos, kuna taimetoitlastel võib esineda madalamat kaltsiumi ja D-vitamiini taset. „Muidugi vajab see valdkond veel uuringuid,“ sõnab ta ning soovitab normist madalama luutihedusega inimestel tarbida kaltsiumi­preparaati 500–1000 mg päevas. Taimetoitlased võiksid tarbida kaltsiumiga rikastatud taimseid piimasid.

D-vitamiin hoolitseb meie kehas selle eest, et kaltsium saaks siirduda luukoe sisse. Seega peab inimese organism saama lisaks kaltsiumile ka vajaliku koguse niinimetatud päikesevitamiini. „Toidust saame me D-vitamiini ainult 10% päevasest vajadusest,“ selgitab Tälli, et enamus vajaminevast D-vitamiinist on toodetud nahas päikesekiirguse toimel. Ta kinnitab, et Eesti kliimat arvestades vajavad ka normaalse luutihedusega inimesed sügis-talvisel perioodil täiendavalt D-vitamiini ja peaksid võtma seda vähemalt 800–1000 toimeühikut päevas, samas kui D-vitamiini puudusega patsiendid peaksid tarvitama keskmiselt 1600 toimeühikut päevas. „Selliste annuste juures ei ole vaja karta üleannustamist,“ ütleb ta. Suvel pole aga vaja D-vitamiini pärast muretseda, sest päike teeb oma töö.

Tälli leiab, et kuigi osteoporoosi avaldumine sõltub üsna palju geneetikast, saab ka inimene ise oma elukvaliteeti mõjutada. Väga oluline on saavutada nooruses kõrge luu tippmass, mistõttu just noorukid peavad tähelepanu pöörama toitumisele ja treeningule. Vanemas eas on oluline kõrvaldada kukkumist põhjustavad tegurid, sest kui luumurde ei esine, siis saab ka osteoporoosiga koos eksisteerida.

Osteoporoosi riskifaktorid

Mittemuudetavad
• Vanus
• Naissugu
• Osteoporoos perekonnas
• Eelnev luumurd
• Rass
• Menopaus
• Pikaajaline glükokortikosteroidravi
• Kroonilised haigused
• Hüpogonadism meestel

Muudetavad
• Alkoholi tarbimine
• Suitsetamine
• Madal kehakaal
• Halb toitumine
• Söömishäired
• Östrogeenide defitsiit
• Kehaline inaktiivsus
• Sage kukkumine
(Allikas: osteoporoos.ee)

Kuidas ennetada luuhõrenemist?
• Tarvita igapäevaselt kaltsiumi.
• Võta iga päev D-vitamiini.
• Liigu palju.
• Väldi alkoholi ja kohvi joomist.
• Ära suitseta!
• Väldi kukkumist ning enneta seeläbi luumurde.

Luumurdude arv kasvab osteoporoosi tõttu plahvatuslikult
Maailmas registreeritud reieluukaela murdude arv (mln)
1990: 1,6
2050*: 6,26
* – prognoos

(Allikas: Eesti Osteoporoosi Selts)

Lugu on ilmunud BENU ajakirjas "Ilu ja Tervis", mis on tasuta saadaval BENU apteekides

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare