Mis ohustab südant ja kuidas südame eest paremini hoolt kanda?


Kõrgvererõhktõve suureks riskiteguriks on liigne soola tarbimine, seetõttu  võiks toitude maitsestamisel kasutada pigem pansoola või hoopis vürtse.
Kõrgvererõhktõve suureks riskiteguriks on liigne soola tarbimine, seetõttu võiks toitude maitsestamisel kasutada pigem pansoola või hoopis vürtse.Foto: Marit Oimet

Südame-veresoonkonna haiguste põhilised põhjustajad on kõrge vererõhk ja kõrge üldkolesterool. Mõlemad tervisehädad on petliku loomuga. Nimelt ei pruugi need endast enesetunde halvenemise näol esialgu üldse märku anda

Südame-veresoonkonna haiguste riskigruppi kuuluvad inimesed, kelle vererõhk on pidevalt üle 140/90 mmHg ja üldkolesterool üle 5,0 mmol/l.

Kõrge vererõhk

Kõrget vererõhku põhjustavad pinges ja seetõttu tihenenud arterid. See kujutab endast lisakoormust südamele, kuna viimane peab vere pumpamiseks läbi ahenenud soonte tavapärasest rohkem vaeva nägema.

Püsivalt kõrge vererõhk on südamele seega lisakoormus. Samuti kahjustab kõrge vererõhk veresooni ja kiirendab veresoonte lupjumist. Oluline on aga teada, et kõrgenenud vererõhust tingitud muutused enesetundes ja haigusilmingud ei ilmne kohe, kuid süda ning veresooned kahjustuvad vaikselt siiski. Kui kõrge vererõhk püsib kaua, võivad elundite kahjustused muutuda pöördumatuks.

Seetõttu on vaja vererõhku regulaarselt kontrollida ja seda ka siis, kui mingeid kaebusi justkui ei esine.

Vererõhku tuleks kontrollida vähemalt iga kahe aasta tagant. Kui perekonnas on esinenud kõrgvererõhktõbe, infarkti, insulti või kui vererõhu näitajad on piiripealsed ehk 130–139/85–89mmHg, tuleks vererõhku kontrollida vähemalt kord aastas.

Riskitegurid

Seotud lood:

Kõrgvererõhktõve üks suurimaid riskitegureid on pidev stress. Seega ei tasu jutte võitlusest stressi vastu kergelt võtta.

Kui tahame olla tegusad kõrge vanuseni, peame leidma regulaarselt võimalusi puhkuseks ning oma vaimu turgutamiseks. Üks hea võimalus end tööpäevast välja lülitada on regulaarselt tegelda spordiga. Lisaks stressi maandamisele aitab see ka kehakaalu kontrolli all hoida ja vererõhku alandada.

10 kg kehakaalu kaotust ülekaalulistel inimestel võib langetada vererõhku kuni 10 mmHg.
Stressi kõrval teiseks kõrgvererõhktõve suureks riskiteguriks on liigne soola tarbimine, mis on ohtlik selles sisalduva naatriumi tõttu. Viimane tõstab vererõhku, põhjustab liigse vedeliku kogunemist organismi ja tursete teket. Pansoolas on naatrium asendatud magnee­siumi ja kaaliumiga. Seetõttu võiks toitude maitsestamisel kasutada pigem seda või hoopis vürtse.

Loe veel

Lisaks soola tarbimise piiramisele soovitatakse tarbida rohkem kiud­aineid, viis portsjonit puu- ja köögivilja iga päev ning vähendada tahkete rasvade osatähtsust. Südamesõbralik toit vähendab nii kehakaalu, vererõhku kui ka vere kolesteroolisisaldust.

Olulised riskitegurid südame tervisele on ka suitsetamine ja liigne alkoholitarbimine.

Kõrge kolesterool

Kolesterool on iseenesest vajalik organismi toodetav aine. See on oluliseks lähteaineks sapisoolade, D-vitamiini ja hormoonide sünteesimisel. Ligikaudu kaks kolmandikku kolesteroolist sünteesitakse organismis ja kolmandiku saame toidust.

Tuleb aga teada, et kolesterool jaguneb kaheks: “hea” kolesterool ehk HDL-kolesterool ja “halb” kolesterool ehk LDL-kolesterool.

Liigne halva kolesterooli sisaldus veres põhjustab kolesterooli kleepumise veresoonte seintele. See on peamine ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise põhjus ning seega peetakse kolesterooli kõrget taset veres südame- ja veresoonkonnahaiguste oluliseks riskifaktoriks.

Kõik täiskasvanud peaksid teadma oma vere kolesteroolisisaldust. Alates kolmekümnendast eluaastast peaks seda vähemalt aastas korra mõõtma iga inimene. Südamehaiguste esinemise korral lähisugulastel peaks kolesterooli taset regulaarselt jälgima hakkama juba veelgi varem.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata diabeetikute kolesteroolitaseme jälgimisele, sest suhkruhaigetel areneb risk südame-veresoonkonna haigustesse haigestuda kiiremini ning selle võrra on suuremad ka kaasnevad ohud.

Apteek aitab

Südametilgad on abistav vahend kergema südamepuudulikkuse korral, mis võiks vanematel inimestel kodus olemas olla.

Viirpuud sisaldavad preparaadid mõjutavad südame löögitugevust ja vatsakeste kokkutõmbejõudu, aeglustavad südame löögisagedust ning alandavad vererõhku.

Oomega-3 rasvhappeid sisaldavad preparaadid aitavad alandada kolesterooli taset veres ja reguleerivad arteriaalset vererõhku.
Letsitiini kapslid lahustavad kolesterooli kogumikke, parandavad maksa funktsiooni ja väljutavad maksas olevat kolesterooli seedetrakti kaudu. Samuti toetab letsitiin mälutegevust.

Punase riisi preparaadid vähendavad kolesterooli sünteesi maksas, vähendavad kolesterooli imendumist soolestikus ja suurendavad kolesterooli eritumist.

Rohelise tee ekstrakt on tugev antioksüdant, millel on omadus alandada halva kolesterooli taset.

Koensüüm Q10 annab energiat ja tugevdab südame tööd.

Nimetatud või ka täiendavate südame-veresoonkonna tööd toetavate preparaatide osas küsi nõu oma apteekrilt või perearstilt.

Meie südame tervis on ennekõike meie endi kätes. Seega hoidkem tervislikke eluviise au sees ja suure tõenäosusega ei kimbuta ka haigused siis enneaegu. Et aga suured asjad saavad alati alguse väikestest, siis esimese sammuna tervemasse tulevikku astumiseks asuge regulaarselt oma tervisenäitajaid jälgima – nii ei pääse tervisehädad teid üllatama.

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare