“Korrapäratu harjamine ja hambaniidi mittekasutamine loob aluse miljonite bakterite aktiivsele paljunemisele suus ja nii võib tekkida ebameeldiv hingeõhk, millega on kimpus paljud inimesed,” selgitas doktor Kiige. Kiige sõnul tuleneb halb hingeõhk peamiselt puudulikust suuhügieenist ja suuhooldustoodete mitte kasutamisest. Hammastele jäänud katt hakkab mineraliseeruma ja moodustub hambakivi. Sellistes ladestustes elutsevadki bakterid, mis on igemepõletiku ja kehva suulõhna peamisteks põhjustajateks. Samas võib halb hingeõhk viidata ka suuremale probleemile. “Nii ravimata hambad, igemepõletik kui ka mädane mandlipõletik võivad olla halva hingeõhu põhjuseks,” lisas Kiige.

Hammaste lagunemine

Sarnaselt halva hingeõhu probleemile tullakse hambaarsti vastuvõtule ka lagunevate hammaste tõttu, mille põhjuseks võivad olla nii valed toitumisharjumused – eelkõige suhkrurikkad toidud ja liiga lühikesed toiduvabad pausid, kuid ka oskamatus või tähelepanematus hammaste harjamisel. Dr. Kiige sõnul ei ole soovitatav hambaid pesta kohe pärast sööki ning väga oluline on jälgida, et toidukordade vahele jääks vähemalt 3-4 tundi. Unustada ei tohiks ka hambavahede puhastamist, sest sinna kogunenud kattu ei saa eemaldada ainult hambaharja kasutades.

Igemepõletik

Üks sagedasemaid suulimaskesta haigusi on igemepõletik, mida põhjustab hambakatu ja - kivi kogunemine hamba igemepiirile. “Sageli pöörduvad patsiendid meie juurde veritsevate igemete probleemiga,“ rääkis doktor Kiige. Selline mure vajab õigeaegset ravi. “Kui halba hingeõhku ja hammaste lagunemist on võimalik ennetada korrapärase suuhügieeniga, siis igemepõletiku korral on korrektsed hügieenivõtted ning sobivate hooldustoodete kasutamine veelgi olulisem ning võimalik välja selgitada just arsti abiga,” selgitas Kiige.

Tundlikud hambad

Ka hammaste tundlikkus on samuti üks peamistest hambamuredest, millega visiidile pöördutakse. “Hammaste tundlikkust võib põhjustada näiteks liiga tugev harjamine, mille tõttu taandub igemepiir ning paljastub emailita hambakael. Arvatakse, et kui hambaid tugevamalt harjata, saavad nad põhjalikumalt ja rutem puhtaks," ütles Sakala hambaravi arst doktor Kaja Kiige, lisades, et selle asemel, et hambaid tugevalt harjata, tuleks hoopis kasutada õiget tehnikat. Paljastunud hambakaelad on eelkõige tundlikud temperatuurile, kuid valuaistingu võivad anda ka hapud ja magusad söögid-joogid.

Regulaarne kontroll

Hambaarstide rõõmuks satuvad paljud inimesed hambatohtri juurde ka ennetavasse kontrolli. “Ka tervete hammaste puhul tasub vähemalt kord aastas hambaarsti külastada, ideaalis kaks korda, sest ainult niiviisi on võimalik vältida suuremate kahjustuste teket ja varakult märgata algavat probleemi. Hambaarsti poole pöördumine on alati kõige kiirem viis saada spetsialisti hinnang oma suuhügieeni kohta, “ tõdes doktor Kiige.

Allikas: Optimist Public