Miks on maks inimese jaoks nii tähtis organ?

 (3)
Miks on maks inimese jaoks nii tähtis organ?
Wikipedia

Kõik, mida me sööme, hingame ja nahale määrime, jõuab lõpuks maksa. Seda organit võib võrrelda ülitarga keemialaboriga, kes teab, milliseid aineid peab talletama ja millistest ainetest tuleb lahti saada. Hiina arstid peavad maksa keha kõige olulisemaks organiks, nimetades teda „armeekindraliks”.

Egle Koppel kirjutab raamatus „Maksa puhastamine taimetoiduga“, et oma strateegilise asukoha ja multifunktsionaalsuse tõttu oleneb maksa tööst kogu keha tervis.

Mis teeb maksa nii tähtsaks

Maks on peale naha keha kõige suurem organ ja tema „õlul“ on palju olulisi ülesandeid. Välimuselt meenutab maks kolmnurka, ta on punakaspruuni värvi ja paikneb kõhuõõne ülaosas diafragma kupli ja parema roidekaare all ning kaalub umbes poolteist kilogrammi. Maks jaotub kaheks sagaraks: paremaks ja vasakuks. Maksasagarad koosnevad omakorda kuusnurksetest maksasagarikkudest, mille keskel paikneb tsentraalveen. Erinevalt teistest elunditest voolab maksa nii arteriaalne kui ka venoosne veri. Maksasagarikud on verega varustatud värativeeni ja maksaarteri kaudu. Värativeen toob maksa toitainete-, võõrkehade- ja toksiiniderikka vere, mis pärineb põrnast, kõhunäärmest ja seedekulglast. Maksaarteri kaudu saab maks hapnikurikast verd.

Seotud lood:

Maksa imeline taastumisvõime

Tänu rohkele verevarustusele on maks tuntud ka oma imepärase tervenemis- ja uuenemisvõime poolest. See tähendab, et maks suudab vähese ajaga saavutada uuesti oma töövõime ja jätkata toksiinide väljutamist kehast endisel moel. Maks uuendab end iga viie kuu tagant ehk maksarakkude eluiga on ligikaudu 150 päeva. Maksa taastumisvõime käigus toimub elundi vananenud, kahjustunud ja hävinud koe uuenemine, nii et ebafunktsionaalsed maksarakud asendatakse funktsioneerivatega.

Loe veel

Taastumise pikkus on individuaalne, kuid normaalse tervisega inimese maksa funktsioon on võimeline taastuma nädalatega, kui maksa koormust vähendada.
Isegi alkoholiga liialdajad võivad maksakahjustuse algstaadiumis maksale puhkust andes ehk alkoholist loobudes taastada oma maksa funktsioonid juba paari kuuga. Terve maks võib end pidevalt taastada, kuid juba armistunud maksa ehk tsirroosi korral ta seda kahjuks enam ei suuda.
Maks on üks väheseid organeid, mis taastoodab oma kudesid kahjustuse korral. Arstid on avastanud, et kui inimesel eemaldada 70 protsenti maksast, võib see olenevalt indiviidist kahe nädala kuni kahe kuuga kasvada tagasi normaalsuuruseks.

Maks kui keha aju

Maksa võib nimetada ka keha ajuks, kuna ta kontrollib veres sisalduvaid aineid. Inimesel on maks keha suurim seedenääre. Iga kord, kui me sööme, siis meie maks toidab meid. Kui toit on maos seeditud, siis viiakse toitained maksale töötlemiseks.
Maks teab, kas need toitained on meie keha jaoks madala või kõrge väärtusega ning ladustab need vastavalt. Maksa läbib intensiivne vereringe ja kõik sooltest verre imenduvad toitained juhitakse kõigepealt maksa. Veri kannab soolestikust maksa toitained: rasvad, valgud, glükoosi ja mineraalid. Need ained läbivad maksas ainevahetuse nii, et organismi rakud suudavad neid omastada.
Maks tunneb ära toksiinid ja valmistab need ette eemaldamiseks või muudab need vähem kahjulikuks.
Maks paneb kokku aminohappeid (valke), ladustab vitamiine ja mineraale, toodab kolesterooli ja sappi, tasakaalustab hormoone, kontrollib veresuhkrut ning mängib suurt rolli immuunsuse toimimisel ja toidu seedimisel.

Süsivesikute ainevahetus

Enamik meist teab, et meie keha vajab energia tootmiseks süsivesikuid, aga seda, et maks salvestab ja mobiliseerib energiat, teatakse vähem. Hästi töötav maks hoiab meid energilisena. Kui veres on glükoosi vähe, siis tekib väsimus ja inimene võib isegi minestada.
Kõhunääre ehk pankreas eritab insuliini, mis annab maksale korralduse eraldada verest suhkur.
Maksa rakud on eriti tundlikud insuliini suhtes ja seal on palju glükoosi ainevahetusega seotud ensüüme. Reguleerides glükogeeni ainevahetust, ladustab maks glükoosi glükogeenina, kontrollides ühtlasi veresuhkrut ning aidates selle tasemel püsida ühtlasena.
Kui glükogeeni varud on ammendatud, siis on maks võimeline veresuhkru taseme säilitamiseks muutma ka aminohappeid glükoosiks.

Valkude ainevahetus

Maks toodab rohkem valke kui mis tahes muu organ kehas. Maks töötleb valke neid lagundades ja sünteesides. Ta toodab ka verevalke nagu albumiin ja fibrinogeen, mis osalevad vere hüübimisel. Keha ei suuda hoida valkude varu. Tavaliselt saame toiduga rohkem valke, kui organism vajab ja maks lagundab need aminohapped, mis üle jäävad. Valkude ainevahetuse käigus vabaneb ammoniaak, mis on väga mürgine: see muudetakse maksas uureaks, mis on uriini peamine koostisosa, et see kehast uriinina väljutada.

Rasvade ainevahetus

Maks reguleerib rasvade ladustamist ning sünteesib kolesterooli ja fosfolipiide, muudab üleliigsed süsivesikud ja valgud rasvhapeteks ja triglütseriidideks. Üleliigse rasva ta talletab ehk deponeerib, suunates selle näiteks nahaalustesse kudedesse, et seda siis vajadusel energiaallikana kasutada.
Maksas toodetakse sappi, mida talletatakse sapipõies.
Sapp koosneb veest, kolesteroolist, sapphapetest, fosfolipiididest ja bilirubiinist. Sapp osaleb rasvade seedimises ja aitab eemaldada jääkaineid.
Sapivedelik on maksa rakkude poolt sapijuhade kaudu sapipõide kogunev seedenõre, mida eritub maksast ööpäev ringi ja mis on lipiidide ehk rasvade seedimiseks vältimatu. Rasvavaese või rasvavaba dieedi korral on sapipõie tegevus loid ja sapp peetub sapipõies. Rasvarikka dieedi puhul võivad aga tekkida sapikivid.

Kolesterool ja hormoonid

Maksas toodetakse ja detoksifikeeritakse kolesterooli. Kolesterool on neerupealsete hormoonide, sapisoolade ja D-vitamiini eellaste ning rakumembraanide koostisosa. Kolesterool on peamine hormoonide ülesehitusmaterjal. Keha kasutab seda suguhormoonide testosterooni, östrogeeni, progesterooni ja ka adrenaalhormoonide moodustamiseks.
Maks lagundab ka veres ringlevaid hormoone, mida on vaja peale mõjumist verest eemaldada,näiteks insuliin lagundatakse kümmekonna minuti jooksul. Maksa ülesandeks on ka inaktiveerida ehk võimetuks muuta mitmeid hormoone, nagu näiteks aldosterooni, mis vastutab liigse vee väljutamise eest organismist, naissuguhormoone ehk östrogeene ja meessuguhormoone ehk androgeene.

Raamatu autor endast
Olen lõpetanud 2010. aastal toitumisnõustaja eriala Annely Sootsi Tervisekoolis ning õppinud Kundalini jooga õpetajaks Amrit Nam Sarovari koolis Prantsusmaal. Viin läbi toitumisalaseid loenguid ja nõustan inimesi, kes soovivad oma elukvaliteeti tervisliku toitumise kaudu parandada.

!

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare