Miks on C-vitamiin oluline ja kus seda kõige rohkem leidub?


Miks on C-vitamiin oluline ja kus seda kõige rohkem leidub?
Tsitruselised on C-vitaamini allikad.Foto: MorgueFile

Paljud mäletavad lapsepõlves vanemate seljatagant kommi pähe näpatud glükoositropse või väikeseid kollase magusa kesta ja hapuka sisuga kuulikesi. Siis võtsime C-vitamiini pigem maiustuse kui vitamiinina, aga sel vitamiinil on väga oluline mõju meie tervisele ja terviseriskide vähendamisele, rõhutab Südameapteegi peaproviisor Triinu Entsik-Grünberg.


C-vitamiini kõige tähtsam haigusi ennetav ja nende kulgu kergendav omadus on antioksüdatiivsus. Antioksüdandid on ained, mis aitavad ära hoida oksüdatiivset stressi. See on olukord organismis, mis kaasneb pea kõigi krooniliste haigustega, nagu näiteks südame-veresoonkonna haigused, diabeedist põhjustatud haigused, vähktõbi, põletikud jne.
C-vitamiin on väga tähtis südamehaiguste ennetaja:

  • C-vitamiin aitab ennetada vererõhu tõusu ja alandada maksas sünteesitava valgu fibrinogeeni taset. Fibrinogeen ja aminohape homotsüsteiin tekitavad üheskoos organismis nn halva kolesterooliga ateroskleroosi ehk arterilubjastust.
  • C-vitamiin aga vähendab nn halva kolesterooli ja tõstab hea kolesterooli taset veres. Lisaks aitab C-vitamiin ära hoida hea kolesterooli oksüdeerumist ja lupjunud veresoonte siseseina rebendeid, mis viib veresoonte ummistusteni.
  • Samuti suurendab C-vitamiin heade PGE1- ja PGI1-prostaglandiinide, hormoonisarnaste rasvhapete, tootmist organismis, mis vähendab veretrombi ohtu.

Kellele kõige enam vajalik?

  • Suitsetajad

Erilist tähelepanu C-vitamiini tarbimisele peaksid pöörama nii aktiivsed kui ka passiivsed suitsetajad, sest tubakasuits põhjustab organismis oksüdatiivset lisastressi ja kurnab seega C-vitamiini varusid.

Rasedad ja noored emad

Tavapärasest rohkem vajavad C-vitamiini ka lapseootel ja imetavad naised, kuna osa ema C-vitamiinist läheb kas nabanööri või rinnapiima kaudu lapsele.

Loe veel

  • Eakad

Ka eakatel võib esineda C-vitamiini puudust, mis on sageli tingitud kehvadest toitumisharjumustest ja halvast söögiisust. Samuti esineb vanemal põlvkonnal sageli haigustest põhjustatud oksüdatiivset stressi, mida antioksüdandid vähendada aitavad. Uuringud on näidanud, et suur C-vitamiini sisaldus võib mõjutada ka mälu ja aidata vähendada meeleolulangust ja dementsuse riski. Ka on täheldatud, et Alzheimeri tõve all kannatavatel patsientidel on C-vitamiini tase veres tavapärasest madalam.

  • Soolehaigustega, vähidiagnoosiga jt patsiendid

Erilist tähelepanu C-vitamiinile peaksid pöörama soole imendumishäire all kannatavad ja vähktõve patsiendid. C-vitamiini tase võib olla madal ka lõppstaadiumis neeruhaiguse korral ja pikaajalisel antibiootikumide tarbimisel.

Kuidas tunneme C-vitamiini puudust?

C-vitamiini soovituslik tase veres peaks olema üle 50 mikromooli/liitris, mis vastab naiste puhul 80 mg annusele ööpäevas ja meeste puhul 150 mg annusele ööpäevas.

C-vitamiini pikaajaline puudus põhjustab skorbuuti, mida omal ajal täheldati näiteks meremeestel, kes ei saanud üksluisest toidust piisavas koguses C-vitamiini. Skorbuudi tunnused on igemete veristus, hammaste liikumine ja väljalangemine, õrnade veresoonte tõttu nahal tekkivad verevalumid ja sisemine verejooks, liigesevalud, südamehäired ning lihaste atroofia ehk nõrgenemine. Arenenud maades ei ole see enam sagedasti esinev haigus.

Kui palju C-vitamiini võtta?

C-vitamiini soovituslik tase veres peaks olema üle 50 mikromooli/liitris, mis vastab naiste puhul 80 mg annusele ööpäevas ja meeste puhul 150 mg annusele ööpäevas.

C-vitamiin on vähese toksilisusega ja selle ületarbimisel ei usuta olevat suuri kõrvaltoimeid. Ületarbimise korral on kõige sagedasemad kaebused kõhulahtisus, iiveldus, kõhukrambid ja muud seedetrakti häired.

Kuna C-vitamiinil on omadus reageerida paljude ravimitega, peaksid ravimivõtjad nõu pidama oma arstiga.

Millisest toidust saame C-vitamiini?

C-vitamiini leidub vaid taimse päritoluga toiduainetes ja inimorganism seda ise sünteesida ei suuda.

Enim sisaldavad C-vitamiini marjad ning puu- ja köögiviljad:

  • Kibuvitsamarjad
  • Mustad sõstrad
  • Astelpajumarjad
  • Paprika
  • Tsitruselised, nagu apelsin ja greip
  • Brokoli
  • Maasikad
  • Tomat
  • Kartul
  • Kaalikas
  • Spinat
  • Rohelised herned

C-vitamiini lisatakse mõnikord ka hommikusöögihelvestele, kuid looduslikult seda teraviljades ei esine. Toidu valmistamisel tuleks arvestada, et C-vitamiin on vesilahustuv ehk see lahustub vees, mitte rasvas ega kannata kuumutamist ning selle sisaldus võib väheneda ka pika säilitamise tulemusena. Õnneks tarbitaksegi paljusid ülalmainitud toiduainetest ka toorena.

Allikas: Südameapteek

Eesti Naine loosib teööijate vahel 3000 euro väärtuses kingitusi!
Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare