Miks eakad inimesed sageli nii kõhnad on?

 (9)
Miks eakad inimesed sageli nii kõhnad on?
Foto: Karin Kaljuläte

Üha rohkem on tõendusi selle kohta, et mitmed varem vananemise süüks pandud kroonilised haigused ja muutused on tegelikult tekkinud puuduliku toitumise ja söömisvigade tõttu.

Eakate toitumist mõjutavad eluviis ja sotsiaalmajanduslik olukord, seoses vananemisega tekib terve rida elu-olustikulisi muutusi. Erinevate füüsiliste, sotsiaalsete ja psühholoogiliste põhjuste tõttu on vanematel inimestel toitumisprobleeme nii vajaliku toidu saamisel, selle valmistamisel, söömisel ning ka toidu imendumisel ja omastamisel

Haigused loovad olukorra, kus eakad võivad manustada mitut ravimit samaaegselt – võimalus nii üksikute ravimite, aga veelgi rohkem nende kombinatsioonide kõrvalmõjudele. Tulemuseks võib olla muutunud maitsemeel, isu ja janutunde vähenemine, kõhukinnisus, nõrkus.

Üle keskea jõudnud inimeste energiavajadus hakkab pidevalt vähenema. Pensioniikka jõudnud energiavajadus väheneb võrreldes keskeaga:

  • meestel 2700 → 2000 kcal/päevas
  • naistel 2000 → 1700 kcal/päevas

Energiavajadus väheneb koos vanuse lisandumisega, sest kudedes jääb vähemaks aktiivseid rakke, mis muudab kogu organismi ainevahetuse aeglasemaks ning vanemad inimesed vähendavad tihti ka oma füüsilist aktiivsust, kuigi ei peaks seda tegema.

Esmatarvilik on saada väiksema toidukoguse juures kätte vajalik hulk vitamiine ja mineraalaineid. Kuna valkude ning peamiste vitamiinide ja mineraalainete koguseline vajadus jääb enam-vähem samaks kui keskeas, siis nende kättesaamine väiksemast toidukogusest eeldab põhjalikumat ja tervislikumat toiduvalikut. Eakatel on suurenenud D-vitamiini vajadus, mistõttu tuleb seda võtta toidulisandina.

Seotud lood:

Eakaid võib kimbutada kõhukinnisus. Selle ennetamiseks tuleb saada piisavalt kiudaineid (süüa täisteratooteid, puu- ja köögivilju), juua piisavalt vedelikku, liigutada, vajadusel tarvitada hapupiimatooteid.

Vanemas eas mehi ja naisi ohustab vaegtoitumine, seda eriti siis, kui nad elavad üksi.

Vaegtoitumist põhjustavad mitmed tegurid nii üksikult kui ka kombineeritult. Sagedamini tekib olukord, kus eakad söövad liiga vähe ja ühekülgselt kas halva toiduvaliku või rahapuuduse tõttu, haigustest tingitult, halva suu ja hammaste olukorra tõttu või siis üksindusest ja suhtlusvaegusest.

Loe veel

Eakate vaegtoitumust jagatakse neljaks:

  • pikaajaline vaegtoitumus, mis on tingitud kas teadmatusest, oskamatusest või toidupuudusest;
  • äge alatoitumus, mis on seotud erakorralise sündmusega, nt operatsioon, abikaasa surm;
  • teatud üksikute toitainete puudus;
  • haiglas saavutatud tasakaalu järel koduse hoolitsuse puudumisel.

Alatoitumusele viitab see, kui inimesel on kehakaal lühikese aja jooksul langenud rohkem kui 3 kg.

Füüsilistest põhjustest on toitainete vaeguse tekkimine tingitud hammaste halva olukorra kõrval vähesest väljas käimisest, oksendamisest ja iiveldusest, seedeorganite operatsioonidest ning kroonilistest haigustest.

Psüühilistest teguritest mõjutab seda depressioon ja üksindustunne. Ravimid võivad põhjustada toitainete imendumise halvenemist, samuti alkohol, suitsetamine ja liigne kohvijoomine.

Peale selle halveneb toiduvaliku ja toiduvalmistamise oskus mitmetel põhjustel (nägemise nõrgenemine, käte värisemine või liigeste valulikkus).

Majanduslikud põhjused võivad raskendada näiteks liha, kala ja piimatoodete, puuviljade ja marjade ostmist. Vähe süüakse marju, puu- ja köögivilju. Vaegtoitumuse põhjuste selgitamine aitab abistamiseks vajalikke meetmeid rakendada. Põhjusi on vaja selgitada nii tervise halvenemise ja organismi vastupanuvõime vältimiseks kui ka hoolduse ja abi korraldamiseks kodus või hooldusasutuses.

Allikas: toitumine.ee

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare