Migreen on rohkem naiste kui meeste haigus ja võib olla pärilik
Migreen on aailma kõige levinum närvihaigus. Nii Euroopas kui mujal maailmas tehtud uuringute kohaselt kannatab selle haiguse käes kuni 24% naistest ja kuni 8% meestest.
Umbes 70% haiguse all kannatajatest teab, et migreeni põeb ka mõni lähisugulane, sageli ema. Esimene migreenihoog võib tekkida juba lapseeas, sagedamini aga pärast murdeiga ja enne 20. eluaastat.
Ometi ei teata migreeni tekkepõhjuste kohta täit tõde. Uuringud on näidanud, et migreenihoo ajal toimuvad ajus eri keskuste, k.a ajukoore ja ajutüve piirkondade aktiivsuse muutused, millele järgnevad samuti verevoolu muutused ja ajuarterite läbimõõdu muutused. Protsessidega on seotud närvilõpmed ja keemilised ained – mediaatorid.
Migreeni võivad vallandada ilmamuutused, mingid toidud või joogid, erutus, unerežiimi muutused, stress, emotsionaalsed üleelamised jpt.
Migreeni tunnused on järgmised:
- tugev, sageli pulseeriv peavalu – enamasti ühepoolne, kusjuures peapooled võivad ka vahelduda;
- kaasnev iiveldus ja/või oksendamine;
- ülitundlikkus valguse, müra ja/või lõhnade suhtes;
- valu kestab 4–72 tundi;
- füüsiline tegevus süvendab valu.
Migreeni aetakse pahatihti segamini pingetüüpi peavaluga, mille võib vallandada sundasendi tagajärjel tekkinud kaela- ja õlavöötme lihaste lihaspinge. Valu meelekohtades või koguni terves peas on suruv ja pigistav. Selline kerge või mõõdukas valu võib kesta poolest tunnist nädalani ja enamasti ei kaasu sellega teisi, k.a migreenile iseloomulikke kaebusi.
Auraga ja aurata
Migreeni kaks sagedasemat esinemisvormi on auraga ja aurata migreen. Auraga migreeni puhul tekib enne peavaluhoo algust rida eelkaebusi, mis kestavad viiest minutist tunnini.
Aurasid võib omakorda jagada sensoorseteks ja motoorseteks. Sensoorsete aurade puhul on enamasti tegu nägemishäiretega, kuid ka tuimuse ja “sipelgate jooksu” tundega. Motoorse aura puhul võib esineda ühe kehapoole jäsemete nõrkust, kõnehäiret.
Migreeni ravi
Korduvate peavalude korral tuleks pöörduda perearsti poole, kes paneb patsiendi kaebustele tuginedes ehk siis kliinilise pildi alusel õige diagnoosi. Migreeni puhul määrab arst individuaalse ravi, mis sõltub valu tugevusest ja selle mõjust igapäevaelule.
Paraku kipuvad peavalude all kannatajad migreeni ja ka teisi kroonilisi peavaluhaigusi alahindama ning püütakse end ise ravida. Meedikud on seda meelt, et inimene ei pea valu kannatama, vaid otsima abi.
Et haigus õigesti diagnoosida ja kontrolli all hoida, tuleks meedikute soovitusel käituda järgmiselt:
- perearsti poole pöördudes kirjeldage väga täpselt peavaluhoo kulgu ja kaasnevaid nähte;
- jälgige ja märkige üles peavaluhoogude sagedus, kestus, kasutatud ravimid;
- ärge tarvitage omal algatusel pikaaegselt valuvaigisteid;
- püüdke välja selgitada migreenihoogu vallandavad asjaolud ning üritage neid vältida;