Mida saab hambaravihüvitise eest ja kuidas me arendame "säästuhambaravi"

 (3)

Alates 1. jaanuarist 2018 saavad kõik täiskasvanud ravikindlustusega inimesed aastas 40 eurot hambaravihüvitist, kusjuures patsient ise tasub vähemalt 50% arvest. Sellega on hulk probleeme ja hambaarstid arvavad, et niisugune "säästuhambaravi" teeb Eesti hambaravile pigem kahju. Seetõttu ringleb hambaarstide seas naljavideo kiirest ja odavast hambaravist.

Hüvitist saab kasutada esmavajalike hambaraviteenuste eest tasumiseks ühe hambaarsti külastuse järel kuni 50% arve ulatuses. Teise poole summast tasub patsient ise.
Hüvitis arvestatakse patsiendi arvelt maha kohe hambaarsti juures makstes ning hiljem ei pea esitama ühtegi dokumenti.

Rasedad, alla üheaastase lapse emad,vanadus- ja töövõimetuspensionärid, osalise või puuduva töövõimega inimesed ja üle 63-aastased eakad saavad hambaravihüvitist 85 eurot aastas ning tasuvad raviarvest vähemalt 15% ise.

Aga! Hüvitist saab kasutada ainult nende hambaarstide juures, kes on haigekassa partnerid. Siin ongi probleem. Paljud hambaarstid ei taha, et haigekassa neile selle 40 eurot hüvitab, sest hambaravi on Eestis täielikult eraettevõtlus ja arstide kulud on palju suuremad, kui haigekassa on nõus hüvitama. Haigekasssa on hinnakirja koostamisel arvestanud väga väikeste kuludega ja mitte kõigi kuludega.

Kui patsient istub tooli, peab arst selgitama, et kui too soovib saada seda kompensatsiooni, siis täna töötame riikliku, mitte kabineti hinnakirja alusel. Haigekassa hinnakirjas on visiidi maksumus 27,26 eurot, mille eest mingeid protseduuree ei tehta, välja arvatud röntgenülevõte, mida vahel on vaja teha. Seega enne tooli istumist on pea 30 eurot läinud, patsient ei saa midagi ja arst peab võtma aja selgitamiseks, miks see nii on.

Seotud lood:

Edasi. Kui patsiendi hambale pannakse täidis, siis ühe pinna täidise hind kujuneb sellest aastast lisandunud visiidi baashinnast 11,27 ja ühe pinna täidise hinnast 26,68, mis teeb kokku 37,95 eurot.
Sellega riiklik hüvitis lõpeb. Aga täidise panemiseks kulub vähemalt pool tundi arsti ja õe tööd, kabineti aega, seadmeid, täidismaterjali, instrumente, elektrit, aga ka lihvimiseks ja poleerimiseks vajalikke pastasid, kumme, puure jne. Kõik need kulud peab kandma hambaravikabinet. Arstid soovivad teha head tööd ning kasutada kvaliteetseid materjale ja seadmeid, aga haigekassa kompenseerib vaevu kõige odavamate materjalide kasutamise. Paljud hambaraviteenused on aga täidise panekust oluliselt kallimad ja nõuavad palju rohkem tööd.

Loe veel

See on umbes sama, kui riik tellib teilt näiteks potitäie seljankat, aga hüvitab ainult kõige odavama liha maksumuse. Igaüks teab ise, mida kõike supi tegemiseks vaja läheb, alates mitut sorti lihast, muudest toiduainetest ja maitseainetetest ning lõpetades toidunõude, pliidi, elektri ja kokkade koolitamisega.
Hambaarstid arvavad, et niisugune "säästuhambaravi" teeb Eesti hambaravile pigem kahju. Seetõttu ringleb hambaarstide seas naljavideo kiirest ja odavast hambaravist.

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare