Mida heledam nahk, seda rohkem tuleb end päikese eest kaitsta

 (4)
Mida heledam nahk, seda rohkem tuleb end päikese eest kaitsta
Foto: Martin Dremljuga

Levinud on arvamus, et nahavähk on pigem naiste haigus, sest naised armastavad ju rohkem päikese käes lesida. Viimastel aastatel naiste seas küll haigestumus endiselt kasvab, aga suremus on stabiilne ja pigem isegi väheneb. Seevastu meeste seas sagenevad nii haigestumus kui suremus, ütleb nahaarst Ave Vahlberg.

Kui tihti ennast nahaarstile näitamas käia, selle kohta on aegade jooksul erinevaid arvamusi olnud. Viimasel ajal soovitavad spetsialistid riskigruppidel käia kontrollis kord aastas. Riskigruppi kuuluvad inimesed, kelle kehal on üle 30 sünnimärgi. Enamikul neist pole melanoomi, aga riskigruppi kuulujate lauskontroll on siiski vajalik, et arsti vaatevälja satuksid ka need, kel see haigus on. Kui nahaarsti juurde ei pääse, võib näidata ennast ka perearstile.

Saksamaa Schleswig-Holsteini liidumaal tehti lausuuring: üle vaadati kogu 50+ elanikkond ja tulemuseks oli suremuse tohutu vähenemine, sest arsti juurde sattusid ka need, kel oli algfaasis melanoom, aga kes omaalgatuslikult poleks ennast nahaarstile näitama läinud. Paraku pole meil sellise uuringu jaoks raha, aga õppida saame sellest ometi – seda, et kontrollis käimisest on kasu.
Eestis käivad regulaarselt kontrollis need, kelle suguvõsas on melanoomi olnud. Selle diagnoosiga inimestele antakse soovitus ka sugulased arsti juurde saata.

Seotud lood:

Päike on vaid üks põhjustest

Melanoomi laias levikus süüdistatakse päevitamist ja solaariumis käimist. Järjest rohkem valgenahalisi käib ennast lõunamaal „praadimas“ või solaariumis pruunistumas.
Pikalt päikese käes olek on tõesti üks melanoomi tekke põhjus, kinnitab Vahlberg, aga naiivne oleks arvata, et see on ainus põhjus. „Seal taga on kindlasti ka geneetika ja muudki faktorid, mida me ei tea.“ Melanoomist tervenemine sõltub avastamise staadiumist.

Doktor soovitab, et väljas tööd tehes tuleks riided selga jätta. Mida heledam nahk, seda rohkem tuleb ennast päikese eest kaitsta. Päikesekaitsekreemid kaitsevad vaid põletuse, mitte vähi eest. Kui tõesti on vaja pruunim välja näha, siis soovitab Vahlberg kasutada solaariumi ja päevitamise asemel spray-päevitust.

Loe veel

Pindleviva melanoomi puhul, mida on enamik melanoomidest, on regulaarkontrollis käimisest kasu. Kui see melanoom avastatakse esimeses staadiumis, siis on viie aasta pärast elus üle 90 protsendi haigestunutest.
Teine melanoomi liik on sõlmeline melanoom. See moodustab seitse protsenti kõigist melanoomidest ja selle puhul on paranemislootus väiksem. See tekib naha teises kihis ning seda on regulaarkontrolliga raske leida, selle leiavad inimesed ise, aga siis on haigus jõudnud enamasti juba kaugele areneda. Sõlmelist melanoomi iseloomustavad nahavärvi või roosakad sõlmed. Kui sõlmeke on kiire kasvuga ja tiheda konsistentsiga, siis tuleks ruttu arsti juurde seda näitama minna.
Varastes staadiumides ei tekita vaevusi ei melanoom ega teised nahakasvajad. Vaevused tulevad haiguse kliinilises staadiumis.

„Inetu pardipoja“ ja ABCDE kontseptsioonid

Varem soovitati melanoomi avastamiseks ABCDE reeglistikku: sünnimärgi ebakorrapärane kuju, värvi muutus, serva muutus või ebakorrapära, diameeter üle 7 mm, kiired muutused sünnimärgi juures.

Igasuguseid muutusi nahal soovitab Vahlberg arstile näidata. See puudutab nii uute moodustiste teket kui sünnimärkide muutusi – nii nende värvi, konsistentsi kui ka suuruse osas. Sugugi alati ei pruugi muudatus olla pahaloomuline, aga mõnel juhul ometi on, seepärast tasub visiit arsti juurde ikka ette võtta. Vaevusi – sügelemist või muud sellist – melanoom ega teised nahakasvajad ei tekita, ent vaevuste puudumine ei tähenda haiguse puudumist.

Samas ei pea kartma kõiki nahamoodustiste lisandumisi. Kui tekib uus pigmentmoodustis, mis sarnaneb eelmiste kehal olevatega, siis see on normaalne, täiskasvanueas tulebki neid pidevalt juurde. Inimese nahal olevad sünnimärgid ehk neevused on üldiselt omavahel sarnased ja kui tekib mingi, mis teistega ei sarnane, siis seda peaks arstile näitama. Arstid nimetavad seda „inetu pardipoja“ kontseptsiooniks: kui nahal on mingi moodustis, mis ei sarnane teistega, on nii-öelda kui inetu pardipoeg, siis sellele tuleks tähelepanu pöörata. Selle põhimõtte järgi leiab rohkem varases staadiumis melanoomi üles kui ABCDE reeglistikuga.

Kui melanoom avastatakse alles neljandas staadiumis, siis saab rakendada veel vaid palliatiivset ravi, mis tähendab, et haige vaevusi saab kergendada, aga teda pole võimalik enam tervendada. Esimesest faasist neljandasse jõudmise aeg on individuaalne: mida noorem patsient, seda kiiremini haigus edasi areneb, sõltub ka, kui agressiivsed vähirakud on.
Harva võib melanoomi esineda ka mujal kui nahal – silma võrkkestal ja limaskestadel.

Teised nahakasvajad

Teised nahakasvajad on kartsinoomid: lamerakkvähk ja basaalrakkvähk.
Need on suhteliselt ohutumad kui melanoom. Esimene neist võib anda metastaase kopsu ja tekitab probleeme siis, kui inimesel on mingi organ siirdatud. Basaalrakkvähi puhul on metastaaside oht väike. Nad on mitmekoldelised, see tähendab, et võivad olla mitmes kohas korraga ja neil on kombeks elu jooksul uuesti lisanduda. Neid tuleb jälgida, käia arsti juures, vajaduse korral lasta need eemaldada. Õigel ajal peab jaole saama, surmahaigus see pole.

Kartsinoom pole melanoomiga seotud, rakud on erinevad. Kel on kartsinoom olnud, ei pea kartma, et nüüd tuleb melanoom ka. Ainus, millega melanoomi seostatakse, on pankreasevähk.
Eesti Vähiliidu andmeil on kõikidest nahavähi juhtudest umbes 80 protsenti basaalrakk-nahavähk, 10 protsenti lamerakk-nahavähk ja 10 protsenti melanoom.

Mõnikord tulevad inimesed nahaarstile näitama mingit moodustist, mis polegi ohtlik, aga näitamas käia tasub ikka: kui kahtlus osutus asjatuks, ei pea enam asjatult muretsema. Ja teinekord leiab arst midagi, millele inimene ise ei osanudki tähelepanu pöörata, aga mis on ohtlik. Doktor nendib, et õnneks on meie inimeste terviseteadlikkus kasvanud: aina rohkem tuleb nahaarsti juurde inimesi, kes oskavad endal melanoomi kahtlustada.

Inimesed kardavad sünnimärke vigastada.

„Ühekordne vigastamine pole probleem, trauma ei tekita melanoomi, trauma ei muuda rakke,“ lohutab dr Vahlberg. On müüt, et kui sünnimärk ära lõigata, siis läheb see nii-öelda pahaks. „Skalpell ei muuda rakke, ilmselt oli siis enne juba paha,“ selgitab nahaarst. „Nuga saab paha ära võtta.“ Kui ühel korral näiteks mingi riideese sünnimärgi katki hõõrus, ei pea paanikasse sattuma, aga see pole ka mõistlik, kui rõivad pidevalt sünnimärke vigastavad.

Seoses sünnimärkidega on liikvel palju müüte. Dr Vahlberg tahaks mõned neist kummutada. Olgu siinkohal toodud vaid õiged väited:

- Solaarium pole kasulik, ka enne lõunasse reisimist mitte, et nahka nii-öelda päikesega harjutada.
- Laseriga on keelatud sünnimärke eemaldada.
- Päikese eest peab kaitsma ennast ka talvel ja pilves ilmaga, sest lumega päikese energia kahekordistub.
- Kui kord on melanoom olnud, siis on alati oht see uuesti saada. Melanoomi eemaldamine ei anna kaitset selle taastekkimise eest.
- Kui juba melanoom on diagnoositud, tuleb jätkuvalt end päikese eest kaitsta.
- Ka rasedaid tohib opereerida.
- Üksikute neevuste kinnikatmisest kaitseks päikese vastu pole kasu. Kaitsta tuleb kogu keha.

Elukiri

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare