Meie kõigi süda käib vahel rütmist väljas, aga millal tunda muret?


Meie kõigi süda käib vahel rütmist väljas, aga millal tunda muret?
Pexels.com

Täiskasvanud inimese süda lööb rahuolekus 60–80 korda minutis. Südamerütmihäireid ehk arütmiat esineb kõigil inimestel ja teada on üle 80 erineva rütmihäire. Paanikaks pole enamasti põhjust, sest juba puhtstatistiliselt ei saa süda ööpäeva jooksul vaid ühesuguseid lööke teha.

„Igasugune südamelöök, mis ei tule siinussõlmest, on rütmi­häire. Ööpäevas teeb süda umbes 200–300 vahe­lööki. Kokku teeb süda ööpäevas 100 000–120 000 lööki ja statistiliselt ei saa olla kõik löögid ühesugused,” selgitab kardioloog Jüri Kaik.

Koheseks muretsemiseks pole aga põhjust. „Mõned tundlikud noored inimesed panevad neid vahelööke hästi tähele. Me uurime neid siis ja tuvastame, et kõik on korras,” räägib Kaik. Samas on murelikuna lihtne sattuda ka nõiaringi, sest ärevus põhjustab stressi ning see võib rütmihäireid süvendada. Siis on vajalik arsti kinnitus, et kõik on hästi.
Arstile tuleb pöörduda, kui vahelöögid hakkavad enesetunnet segama, kui on varem diagnoositud mõni südamehaigus, mille süvenemise ohumärk on arütmia või kõrgvererõhutõbi. Korra aastas peaksid kardioloogi vastuvõtul käima kõik üle 40-aastased mehed ja üle 50-aastased naised ning ka need naised, kel on menopaus alanud. Regulaarselt kontrollitakse ka võistlevaid sportlasi.

Südame arütmia pole üldiselt probleem inimestele, kes teevad tervisesporti, toituvad tervislikult, väldivad ülekaalu, suitsetamist ja alkoholiga liialdamist.
„On ka juhuseid, kui inimene on pöördunud muu hädaga arsti poole ja südame kontrollimisel oleme leidnud potentsiaalselt eluohtlikuks arenevaid seisundeid nagu ventrikulaarne tahhükardia ja torsades de pointes ehk torsaad,” selgitab Kaik.

Seotud lood:

Äkksurm ongi Kaiki sõnul tänapäeva kardioloogia suurim probleem. „Need on seisundid, mis on ravitavad esimesel neljal minutil,” selgitab ta. Samas loetakse neid juhtumeid küllalt harvadeks.
Mõnel juhul on aga ka arstil äkksurma potentsiaali väga keeruline diagnoosida. Näiteks noortel sportlastel. „Raske on diagnoosida hüpertroofiat ehk vasaku vatsakese seina paksenemist, mis võib olla nii haiguse osa või ka täiesti normaalne spordist tingitud lihase kasv,” toob Kaik välja.

Südamerütmur tuleb appi

Loe veel

Paljusid äkksurma juhtumeid suudab ära hoida implanteeritav kardioverter-defibrillaator. „See tikutoosi suurune aparaat salvestab südametöö andmed, analüüsib lööke, kui vaja, siis annab mitu järjestikkust elektrilööki, mis reeglina taastavad normaalse rütmi.” lisab Kaik. Südamerütmureid paigaldatakse Tartu Ülikooli Kliinikumis ja Põhja-Eesti Regionaalhaiglas. Rütmihäiretevastased ravimid on oma tähtsust olulisel kaotanud, kuna nad võimaldavad kas katkestada rütmihäire või seda mingil määral ära hoida, kuid mitte välja ravida.

Paljud südamerütmihäired ei vaja aga üldse ravi. Neid võivad põhjustada mure, stress, menstruatsiooni­tsükkel, kevad, sügis, loetleb Kaik.

Südamearst Arvo Rosenthal paneb inimestele südamele, et nad ise endal südamerütmihäireid ja sellega seotud haigusi diagnoosima ei hakka. „Infomüra on sellel teemal palju,” ütleb ta. „Tulge arsti juurde, teeme EKG ja siis saab midagi konkreetse inimese kohta öelda. Tuleb lähtuda personaalse meditsiini printsiibist ehk igale inimesele personaalselt läheneda, siis on võimalik ka õigesti abi anda.”

Miks läheb süda nö rütmist välja?

Mõned võimalikud rütmihäirete põhjused:
• Südame koronaartõbi
• Südameklapi defektid
• Südamelihasepõletik
• Südameinfarkt
• Kõrge vererõhk
• Stress
• Liialdamine kofeiini, nikotiini ja alkoholiga, narkootikumide tarbimine või mürgistused
• Mõnede ravimite tarbimine
• Kilpnäärmehaigused
• Mineraalainete vaegus (nt kaaliumi ja magneesiumi puudus)
• Kõrvalekalded vere koostises
• Tugev kõhupuhitus
• Psühholoogilised põhjused

Mis on südamerütmihäire?

Tekib siis, kui on probleeme südame löögisageduse või rütmiga.
Süda lööb liiga aeglaselt, liiga kiiresti või ebaregulaarse rütmiga. Mõned rütmihäirete tüübid on täiesti ohutud, kuid mõned võivad olla eluohtlikud. Seetõttu on alati kõige parem saada selle kohta arstilt arvamus.

Kuidas elada „rütmist väljas“ südamega?

Üldiselt on paljud arütmiatüübid põhjustatud südamehaigusest. Südamehaiguse õige raviga kaob enamasti ka arütmia.
Tervislike eluviisidega saab aga ise väga palju ära teha. See tähendab, et kehakaal tuleb hoida kontrolli all, vältida suitsetamist, alkoholiga liialdamist ja narkootikume. Asja juurde käib ka sportimine ning stressi maandamine lõõgastavate tehnikatega.
Lase regulaarselt mõõta oma vererõhku ja kolesteroolitaset ning hoia need kontrolli all. Sportimise asjus pea nõu arstiga – liikuma peab, kuid ülepingutamist peab vältima. Toitudes tervislikult, liikudes palju ja muretsedes vähe teeme oma südamele ainult head ning nõnda saab ka ennetada võimalikke rütmihäireid.
Allikas: AOP Orphan

Kuidas rütmihäired tunda annavad?

• Subjektiivne tunne, et süda lööb kas liiga aeglaselt või liiga kiiresti (palpitatsioonid, „kappav“ rütm)
• Ebaregulaarne südamerütm
• Valud rindkeres
• Hingeldus
• Pearinglus, peapööritus
• Nõrkus, higistamishood, minestamine

NB! Südame rütmihäire võib esineda ka ilma igasuguste sümptomiteta.

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare