Madal vererõhk pole ohtlik, aga kuidas end paremini tunda?

 (28)
8VK_5821
8VK_5821Foto: Vallo Kruuser

Vererõhuga olla asi nii: kõrge vererõhk ei anna endast erilist märku, aga võib hauda viia. Madal vererõhk piinab hullusti, aga ei tapa. Kõrget vererõhku saab rohtude ja muude abinõudega ohjes hoida. Mida aga peale hakata madala vererõhuga?

Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele. Vererõhku tekitab süda, surudes verd arteritesse ning sealt edasi läbi väikeste harunevate veresoonte võrgustiku veenidesse.
Kõige kõrgem on vererõhk kohe pärast südamelihase kokkutõmmet (süstoolne vererõhk), madalaim pärast südamelihase lõõgastumist (diastoolne vererõhk).

Täiskasvanu keskmine vererõhk on 130/80 mm/Hg.

Madalaks loetakse vererõhku siis, kui rahuolekus korduval mõõtmisel ei ületa süstoolne (ülemine) rõhk 100 mmHg ja diastoolne (alumine) 60 mmHg.

Madalat vererõhku üldjuhul kartma ei pea

Perearst Vanda Kristjani sõnul on madal vererõhk üldjuhul inimese eripära: „Aga kui me vererõhust kui probleemist räägime, siis tegelikult räägime me südame- ja veresoonkonnahaigustest, mille puhul normist kõrgem vererõhk võib olla ohtlik. Madalat vererõhku kartma ei pea ja see ei ole ka ei insuldi ega infarkti riskitegur.“

Tõsi, vahel tekitab madal vererõhk ebamugavust. „Kui on näiteks palav ja inimene ei ole piisavalt joonud, võib tal pea pööritama hakata, ta võib isegi ära minestada,“ nimetab dr Kristjan üht üsna levinud madala vererõhu kaasnähtu. Eriti lihtne on silme eest mustaks minemine kiirel kehaasendi muutmisel, eriti püstihüppamisel, kuna vererõhk ei jõua kiiretele liigutustele lihtsalt järele. Kui vererõhk on madal, jõuab ajusse liiga vähe verd (see tähendab hapnikku) ning see põhjustab enesetunde halvenemise. Aju hapnikuvaegus võibki põhjustada minestamise.

Hüpotoonikud peavad teadma, kuidas ekstreemseid olukordi vältida ja kuidas ennast aidata. Halva enesetunde puhul oleks sellisel inimesel õige sügavalt ja rahulikult hingata, otsida koht istumiseks või kükitada. Abiks on ka võimaluse korral midagi jahedat juua.

Aitab enda liigutamine

Loe veel

Dr Kristjan ütleb, et inimene lihtsalt peab õppima madala vererõhuga elama, rohtudega seda ei ravita. Mis põhiline, tuleb olla füüsiliselt aktiivne. Vajalik on just võhma treenida, ekstreemseid füüsilisi pingutusi pole vaja. See käib igas vanuses inimeste kohta. Söögil ei ole madala vererõhuga inimeste puhul esmatähtis roll, kuigi vedelikupuudust ei tohi lasta tekkida. Ei maksa ka peljata neid toite, mis rahvameditsiinis vererõhu alandajatena kasutuses, arooniamarju näiteks.
„Inimene, kellel on eluaeg madal vererõhk olnud, talub seda üsna hästi. Ja ega arooniaid süües see rõhk nüüd päris nulli kohe kindlasti ei lähe,“ muigab perearst.

Madal vererõhk ei pruugi aga sellisena püsida inimese elu lõpuni. „Teatud vanuses toimuvad organismis muutused, mis võivad vererõhku tõsta. Kõrge eani säilib madal või normaalne vererõhk harva. Nii et kõik võiks alates 40. eluaastast lasta oma vererõhku aeg-ajalt mõõta, et halbu üllatusi kõrge vererõhu näol ei tuleks,“ paneb perearst südamele.

Madal vererõhk ei anna, muide, ka garantiid, et teie südamega midagi ei juhtu. „Tõenäosus haigestuda südame- ja veresoonkonnahaigustesse on madala vererõhuga inimestel küll väiksem, aga kõik südameprobleemid ei tulene ainult vererõhust. Võivad olla näiteks südamelihase põletikud,“ hoiatab dr Kristjan.

*******************

Madal vererõhk ehk hüpotoonia

* Hüpotooniaks peetakse süstoolset vererõhku (nn ülemine näitaja) alla 100 mm/Hg.
* Tavaliselt ei tunne inimene niisuguse rõhu puhul midagi halba.
* Kui süstoolne rõhk langeb alla 80 mmHg, võib tekkida näiteks peapööritus.
* Madal vererõhk on tavaliselt kaasasündinud ja rõhk püsib madalana kogu elu.
* Vananedes võib rõhk kõrgeneda.
* On ka haigusi ja seisundeid, mis põhjustavad hüpotooniat: suured verejooksud, kehvveresus, kopsutuberkuloos, haavandtõbi, soola ainevahetushäired, raske kopsupõletik, seedekulgla elundite ägedad, kirurgiliselt ravitavad haigused, kuumarabandus, äge müokardiinfarkt, mille puhul südamelihase pumbafunktsioon on tugevalt häiritud. Raske hüpotooniaga eluohtlikku seisundit nimetatakse šokiks.
* Pikaaegse madala vererõhu tingivad ka paljud kroonilised haigused ja nakkuskolded, nagu krooniline kurgumandlite põletik, krooniline munajuhade ja -sarjade põletik ning krooniline hambajuurealune põletik.
* Madala vererõhu võivad põhjustada ka kilpnäärme alatalitlus, harvem mitme sisenõrenäärme üheaegne puudulikkus, kaasasündinud ensüümidefektidest tingitud aldosterooni- või kortisoolivaegus jne.
* Vererõhk püsib madalana ka paljude närvisüsteemi kahjustuste korral: suhkurtõvest tingitud närvisüsteemi kahjustus, alkoholist tekkinud närvide ja peaaju kahjustus, Parkinsoni tõbi, peaaju veresoonte lubjastusest tingitud väikesekoldelised peaajuinsuldid ja vegetatiivse närvisüsteemi sümpaatiliste sõlmede (ganglionid) kahjustus.
* Voodihaigetel langeb rõhk organismi ümberkohastumise tõttu.
* Ka vedelikupuudus, kuum ilm, tugev higistamine või kõhulahtisus võivad vererõhu alla lüüa.
* Ühte hüpotoonia liiki nimetatakse ortostatismiks. Sellisel juhul vererõhk langeb, kui inimene tõuseb püsti, muul ajal on vererõhu tase normaalne. Äkiline püstitõusmine või ka näiteks järjekorras seismine võib põhjustada südame pekslemist ja vererõhu langust. Vanemas eas tuleb seda ette südamelihase pumbafunktsiooni languse (näiteks pärast südameinfarkti) või väljendunud veresoonte lupjumise korral. Üle 65-aastaste inimeste seas esineb seda 18 protsendil.
Teine ortostatismi vorm on neurogeenne ortostatism. Selle all kannatavad rohkem vanemad inimesed ning seda põhjustab vererõhu tõusu ja langust reguleerivate närvide funktsiooni häire. See hüpotoonia vorm esineb suhkurtõbe või Parkinsoni tõbe põdevatel inimestel.

*****************

Kui vererõhk on madal:


* Ärge unustage hommikusööki.
* Jooge kohvi, kuid sellega ei maksa liialdada. Tarbige piisavalt vedelikke.
* Ärge liialdage alkoholiga!
* Ärge seiske liiga pikka aega ühel kohal, vältida tuleks füüsilist ülepingutamist, kiiret püstitõusmist.
* Kerge füüsiline koormus on hea. Võimelge näiteks hommikuti 10 minutit. Igal võimalikul juhul kõndige jalgsi, liigutage end ka kontorilaua taga istudes, lifti asemel käige treppidest jne.
* Turgutavalt mõjuvad veeprotseduurid: ujumine, spaa, mõõduka kuumusega saun.
* Kui peate dieeti, jälgige, et toit poleks liiga mage – organismi naatriumipuudus võib põhjustada rõhu langust.
* Sööge sagedamini kui kaks-kolm korda päevas, ärge sööge kõhtu korraga liiga täis, ärge unustage vett joomast.
* Magage tavalisest kõrgema peaalusega.

***************

Kas madal vererõhk võib olla depressiooni põhjuseks?

Norras tehtud uuring näitas, et madal vererõhk võib olla depressiooni põhjuseks.
Teadlased uurisid 60 000 meest ja naist vanuses 20–89 eluaastat, kellel oli madal vererõhk. Meestel, kelle keskmine süstoolne vereõhk oli 115 mm/Hg ja naistel 109 mm/Hg, kasvas oht haigestuda depressiooni 1,3 korda, võrreldes nendega, kelle vererõhk oli normaalne.
Ka madala diastoolse vererõhuga (57–70 mm/Hg), kasvas depressiooni haigestumise oht.
Tulemused jäid samaks ka pärast mitme erineva aspekti, nagu vererõhuravimite tarvitamine, inimeste liikuvuse ja ea arvesse võtmist.
Madalat vererõhku seostatakse peale depressiooni veel ka unehäirete, väsimuse ja minestamisega.

Kas teie olete soovitatud meetodeid proovinud ja kas oli abi? Palun kirjutage Elutark@delfi.ee

Allikas: YLE Terveys
Elukiri

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare