Lühike ja intensiivne treening teeb diabeedihaige südamele head
Füüsiliselt aktiivse eluviisi kohta teame, et see aitab kontrollida 2. tüübi diabeeti, kuigi füüsilist aktiivsust ja õiget toitumist soovitatakse täpselt samamoodi ka nendele, kes ei põe diabeeti.
Olgugi et füüsiliselt aktiivse eluviisi kasulik mõju diabeedi kontrolli all hoidmisele on hästi dokumenteeritud, ei ole seni teada olnud, milline on treenimise vahetu mõju diabeetiku südamele. Lühiajaline intensiivne kehaline tegevus suurendab südame löögisagedust rohkem kui pikk vähese intensiivsusega tegevus, vahendab Kliinik.ee.
Professor Michael Trenell ja dr Sophie Cassidy Newcastle’i ülikoolist katsetasid, millist mõju avaldab lühiajaline kuni kaheminutiliste kordustega intensiivne jalgrattasõit ehk intensiivne intervalltreening diabeedi kontrollile ja südamele.
Uurijad leidsid, et see parandas märkimisväärselt südamelihase struktuuri ja talitlust. Treeningust oli eriti kasu 2. tüüpi diabeedist kahjustatud vasakule vatsakesele, mis muutus tugevamaks ja selle töö läks tõhusamaks. Diabeedi kontrolli paranemine oli tähendusrikas, kuid siiski tagasihoidlik.
Uuringus osales 23 inimest, kellel oli 2. tüübi diabeet. Nad jagati juhuslikkuse alusel kahte rühma: ühed tegid 12 nädalat intensiivset intervalltreeningut (n = 12; vanus 45−70, neist 8 meest) ja teised jätkasid oma tavapärast ravi. Südamelihase struktuuri ja talitlust mõõdeti uusima magnetresonantstomograafia tehnika abil. Diabeedi kontrolli hinnati hariliku suukaudse glükoositaluvustestiga.
Uuringu autorid järeldasid: „Andmed toetavad arvamust, et füüsiliselt aktiivne eluviis on 2. tüübi diabeediga inimestele väga tähtis. Meie tulemused näitavad ka seda, et treenima ei pea järjest 30 minutit, vaid et südamele toob suurt kasu treenimine korduvate lühikeste intensiivsemate sööstudena. Füüsilise aktiivsuse suurendamine on diabeedi kontrolli alla saamisel väga tähtis.”
