Liigesed valutavad - kas osta geeli, plaastrit, salvi, kreemi või tablette?

 (19)
Liigesed valutavad - kas osta geeli, plaastrit, salvi, kreemi või tablette?
Lihase- või liigesevalu puhul võiks esmaseks abinõuks olla siiski paikse ehk lokaalse toimega kreemid ja geelid.Foto: Shutterstock

Kui inimest painab lihase- või liigesevalu, läheb ta vaevuste leevendamiseks apteeki. Millal aga valida valuvastane geel, plaaster, salv, kreem või tabletid?
Ja millised? Südameapteegi nõustamisteenuste juht proviisor Triinu Entsik-Grünberg ütleb, et sarnase toimega erinevates ravimivormides on patsiendil tõepoolest üsna raske orienteeruda.

Valu leevendamiseks ja ära võtmiseks on kõige levinumad toimeained diklofenak ja ibuprofeen. Lisaks veel piroksikaam, ketoprofeen, naprokseen, ussimürk ja Türgi pipra tinktuur.

Kui patsient nüüd apteeki sattudes veidi segadusse satub, siis esmalt tasuks teada, et lisaks valuvaigistavatele geelidele, salvidele ja kreemidele on veel soojendava või jahutava toimega ning verevarustust parandavad preparaadid.

Ägeda lihase- ja liigesevalu ning põletiku korral kasutatakse jahutava toimega geele. Jahutava toimega preparaadid võetakse appi ka igasuguste traumade korral (kuni 72 tundi pärast trauma saamist) ja tursete alandamiseks. Krooniliste valude korral, kui põletikke ei ole, ning lihasepingete ja -valude korral, tuleks aga eelistada soojendavaid salve-kreeme, mis parandavad verevarustust. Need tuleks õrnalt sisse masseerida.

Kõige parema imendumisega on geel. Kreemid ei jäta nahka rasvaseks nagu salvid, aga erinevalt geelist tuleb neid sisse hõõruda. Geel tuleb lihtsalt peale määrida, hõõruda seda ei tohi. Paraku võib geel pikemaajalisel kasutamisel nahka kuivatada.

Seotud lood:

„Üldiselt sõltub valik ikkagi sellest, mida patsient ise eelistab, kas kreemi, geeli või salvi,” tõdeb proviisor, lisades, et ka valuvaigistavad plaastrid on väga head põletiku ja valu leevendajad ning neid on mugav kasutada, lihtne paigaldada ja neil on pikem toime kestus (diklofenakiplaastril näiteks 12 tundi).

Tablettidest rääkides ütleb proviisor, et lihase- või liigesevalu puhul võiks esmaseks abinõuks olla siiski paikse ehk lokaalse toimega kreemid ja geelid. Kui toime pole tõesti piisav, lisage põletiku- ja valuvastased tabletid. „Raviefekt on parem, kui kasutate koos nii kreemi või geeli kui ka tablette. Paraku on tablettidel palju koos- ja kõrvaltoimeid – võtke seda kindlasti arvesse, kui tarvitate samal ajal ka teisi ravimeid, nt vererõhualandajaid.”

Loe veel

Lihasevalu peamised põhjustajad on vigastus või trauma, sh väljaväänamised või venitused. Lihasevalu võib tekkida ka lihaste ülekoormuse või vale kasutamise tulemusel. Samuti võib põhjuseks olla halva rühi tõttu tekkinud lihaspinged. Ent lihasevalu võib olla tingitud ka viirusinfektsioonist või põletikust ja ka autoimmuun- või reumaatilistest haigustest.

Liigesevalu võivad põhjustada väga paljud haigused, nt artroos (liigesekulumus), osteoporoos (luude hõrenemine), osteoartriit(ühe või mitme liigese põletik), reumatoidartriit(autoimmuunse tekkega hulgiliigesepõletik), podagra(ainevahetushäiretest tingitud liigesepõletik) jne. Samuti võib liigesevalu esineda ka tavalise viirushaiguse ja gripi korral.

Põletik on olemuselt aga organismi kaitsereaktsioon, mille ülesandeks on kahjustava teguri lokaliseerimine ja elimineerimine ning kahjustunud kudede taastamine ja parandamine. Põletiku põhjused on erinevad, nt infektsioonid (bakterid, seened, viirused), traumad, kudesid kahjustavad keemilised ained ja füüsilised tegurid (nt põletus) jt.

Närvivalu all mõistame nt kolmiknärvivalu. Proviisor selgitab, et tõeline närvipõletik ehk neuriit esineb harvemini ja võib olla põhjustatud bakteritest või viirustest. „Bakteritest on sagedasem neuriidi tekitaja puukidega leviv borreelia, mille ravi kestab antibiootikumidega mitu nädalat.

Viirustest on sagedasemad närvipõletiku tekitajad herpesviirused, millest tuntuim on tuulerõuge-vöötohatise viirus. Teine rühm närvivalu tekitavaid haigusi pole põletikud, vaid nn kompressioonineuropaatiad – haigused, mis tekivad teiste kudede kroonilisest survest piirdenärvidele,” ütleb Entsik-Grünberg.

Tuntud tõbi radikuliit tekib aga sellepärast, et selgroolülide-vahelised kõhrkettad võivad mikrotraumade tagajärjel rebeneda ja välja sopistuda, pitsitades selgroost väljuvaid närvijuuri. Sellisel juhul kiirgub valu kaelast või seljast edasi kätte või jalga, tekkida võivad lihasnõrkus ja tundlikkuse häired. Siin võib abi olla valuvaigistavate ravimite kuurist ja ravivõimlemisest, aga kui seisund ei parane, võib arst soovitada operatsiooni. „Närvivalu puhul apteeker inimest siiski aidata ei saa, sest kõik kasutatavad ravimid on retseptiravimid,” osutab ta.

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare