Kel tõsised kuulmiskahjustused, vajavad kuulmisimplantaati. ITK kõrva-nina-kurgukeskuses teostatakse alates 2009. aastast luukuulmisimplantatsioone. „Kahjuks näitavad tendentsid, et kuulmiskahjustuse all kannatab 16% arenenud riikide elanikest. Põhjuseks on vananev elanikkond, kuid samas pöördub probleemiga arstile üha suurem hulk noori – tänapäevase ühiskonna liiga valjud helid kahjustavad varasemast enam kuulmist, millest annab aimu koguni 12-15% noorukite kuulmislangus,“ selgitab doktor.

Aasta-aastalt saavutab üha suuremat populaarsust täiskasvanute kuulmisuuring ning tänapäevased kuulmisaparaadid ja implantaadid aitavad pakkuda kuulmislanguse korral asendust. „Kindlasti tasub kuulmisprobleemide korral pöörduda kõigepealt perearstile, kes vajadusel suunab edasi kuulmisuuringuid läbiviiva spetsialisti juurde,“ paneb dr Luht südamele, et kuulmislangus ei ole elu paratamatu osa ning sellega ei pea leppima.

Kuulmislangus tekib tasapisi

„Umbes kolmandikul üle 65-aastastest on kuulmine nõrgenenud. Esimesed kuulmislanguse märgid on, et teiste kõnest arusaamine on raskendatud, aga kuna suure pingutamise peale saadakse ikka aru, siis ei võeta veel midagi ette. Probleemi teadvustatakse siis, kui kõnest enam aru ei saada,“ räägib arst.

Kuulmislangus on üldjuhul pikaajaline protsess ja tekib enamasti mõlemas kõrvas korraga.
Muid märke – näiteks kohin või vihin kõrvus – võib olla lisaks, aga ei pruugi. Vilinad ja kohinad ei tarvitse alati näidata seda, et kõrvadel on midagi viga, vaid need võivad viidata mõnele teiselegi terviseprobleemile. Sel puhul tuleks pöörduda perearsti poole.

Dr Luht ütleb, et Eestis pole tehtud uurimust, mis selgitaks, kui palju kuulmislangust esineb, aga oletatavasti on see mure umbes 20 protsendil kogu elanikkonnast ja ennustatakse, et see protsent kasvab üsna kiiresti, sest elanikkond vananeb ja tuleb juurde noori, kes kahjustavad oma kuulmist pideva liiga valju muusika kuulamisega.

Kumb on kahjulikum, kas muusika kuulamine kõrvaklappidega või vali muusika kontserdil? Doktor vastab, et kõik sõltub sellest, kui valjult ja kui pikka aega on see toimunud. „Vanasti öeldi „mürakahjustus“, müra all mõtleme tavaliselt ebameeldivaid helisid. Tegelikult pole vahet, kas helid on meeldivad või ebameeldivad, tähtis on, kui vali on heli,“ räägib Luht. „Ka professionaalsetel muusikutel, olgu sümfooniaorkestri pillimeestel või rokkmuusikutel, esineb nii-öelda mürakahjustust, kuna nad on tööga seonduvalt pidevalt valjus helis.“

Normaalse kõne tugevus meetri kauguselt on 65 db. Alates 85 db-st hakkavad helid kuulmist kahjustama.

Väldi müras viibimist!

Et seda paratamatut protsessi – kuulmise halvenemist – vähemalt edasi lükata, soovitab doktor ise oma kuulmist tugevate helidega mitte kahjustada, võimaluse korral on mõistlik vältida pikemat aega müras viibimist.

Varem oli tööstusmüra probleemiks, tänapäeval peavad tööandjad töötajaid kaitsma.
„Väga tugevate helide puhul võib kohe trauma saada, tekib äkk-kurdistumine. Kui viibida mõõdukalt valjude helide mõju all pidevalt, siis võivad märgatavad probleemid välja lüüa paarikümne aasta pärast.“
Doktor teab juhtumeid, kus pärast rokk-kontserti on inimesel tekkinud äkiline kuulmislangus, kõrvus on vile ja kohin, mõne nädalaga on olukord veidi paranenud, aga osaline kahjustus jääb siiski püsima.

Kas kõrvapõletikud soodustavad kuulmislanguse teket?
„Kuulmislangusel on muidki põhjusi kui vanus: kroonilised kõrvahaigused, keskkõrvapõletikud, otoskleroos, traumad, teatud ravimite kasutamine ja muu selline,“ ütleb Luht. „Kroonilise keskkõrvapõletiku osakaal on tänapäeval vähenenud, sest põletikke ravitakse antibiootikumidega, see on vähendanud krooniliste protsesside väljakujunemist.“ Mõnel juhul vajavad kõrvahaigused ka kirurgilist ravi, aga kuulmise parandamisel on valdavaks viisiks tehnilised abivahendid, peamiselt kuuldeaparaadid.

3–5 protsendile elanikkonnast teeb muret tinnitus ehk kõrvavile. Seda on erineva raskusastmega, mõni tajub tinnitust vilena, mõni undamisena. Tinnitust ei saa ära võtta, küll aga saab õppida sellega elama, mõned tehnilised abivahendid püüavad seda ka summutada. Tüüpiliselt märkab inimene tinnitust siis, kui ta on üksinda, vaikuses, enne uinumist. Kui muu melu on vaikinud, siis muutub see hästi häirivaks.

Kuidas lendamine kõrvadele mõjub?
„Rõhumuutus on keskkõrva probleem,“ selgitab Luht. Tuleks püüda tasakaalustada oma keskkõrva ja välise ruumi rõhku. Selleks on hea neelatada, mistõttu on kasulik, kui lennukis on käepärast lutsukomm ja näts. Eriti ebamugav on lendamine, kui ülemiste hingamisteede viirusnakkus on kallal, kui kuulmetõrve limaskest on turses ja ta ei taha niigi hästi avaneda. Kui nohuga lennata, võib kõrvas valu tunda.

Endassetõmbumise oht

On uuritud, kuidas mõjub kuulmislangus üldisele elukvaliteedile. Tagajärjeks võib olla üksindus, sotsiaalne isolatsioon, psühhiaatrilised probleemid kuni depressioonini välja. Kui vanemad inimesed seltskonnas enam hästi ei kuule ning tekib vääritimõistmist ja valesti vastamist, siis hakkavad nad seda häbenema, tunnevad ennast naeruväärsena ja parem ei lähegi enam teiste seltsi, vaid jäävad omaette koju ja tõmbuvad endasse. On avastatud ka teatud seos kuulmislanguse ja dementsuse vahel. Inimesed, kes on sotsiaalsest elust tagasi tõmbunud, üksikuks jäänud ja kapseldunud, on suuremas dementsuse ohus.

Kuulmislangus segab muidugi ka töötamist, eriti kui töö on seotud suhtlemisega. Kui ikka õigesti ei kuule, mida teine ütleb, on probleemid ja vääritimõistmised kerged tekkima. Nii võib kuulmislangus olla lausa töö kaotamise põhjuseks.
Ka peres tekib probleeme, kui üks teistest aru ei saa või pidevalt raadiot ja televiisorit väga valjult kuulab.

Kuulmise nõrgenemisest tulenevaid probleeme kogedes langeb ka enesehinnang. Inimene hakkab mõtlema, et ta on juba nii vana ega sobi enam teiste hulka… Aga ometi ei taheta enda vananemist tunnistada ja nii põlatakse abivahend – kuuldeaparaat – ära. 30–40 aastat tagasi ei tahetud prille kanda, kuid nüüd panevad noored endale 0-klaasid ette, et huvitav välja näha. Mujal riikides kasutatakse ka kuuldeaparaate järjest rohkem. Tänapäevased aparaadid on nii väikesed, et neid ei märkagi, ja nad on ka dekoratiivsed, kinnitab dr Luht.

Kuuldeaparaat

Selle asemel et piinelda selle käes, et ei saa aru, mida teised räägivad, hankige parem endale kuuldeaparaat, soovitab doktor. Ja tehke seda juba keskeas, kui kuulmislangus on veel suhteliselt väike. Keskeas harjutakse uute asjadega lihtsamini kui vanemana.

20 protsendil elanikkonnast on kuulmislangus, kolmandik neist on hankinud endale abivahendi, nendest omakorda kaks kolmandikku kasutab seda. Osale aga jääb see ebameeldivaks riistapuuks ja nad ei harjugi sellega.

Raske või keskmise kuulmislanguse puhul oodatakse aparaadilt, et see aitaks teiste kõnest aru saada, aga aparaat võimendab ka muid helisid. Tänapäevased aparaadid pole siiski enam lihtsad võimendid, vaid nad püüavad keskkonna muid mürasid vähendada ja tuua esile just kõne sellisel tugevusel, et see aparaadi kasutajale ebamugavustunnet ei tekita.

Kuuldeaparaadiga harjumiseks on vaja aega, kel vähem, kel rohkem. Targemad aparaadid alustavad alguses väiksema võimendusega, lisades võimsust tasapisi.
Kuuldeaparaate on erinevaid, nii kõrvasiseseid kui -taguseid. Tänapäeval on nad läinud ka väga väikeseks. Kes kuuldeaparaati ei häbene, võib valida tavapärase, ihuvärvi aparaadi asemele ka erksavärvilise. Soovi korral saab lasta teha endale individuaalse jäljendi järgi väga väikese aparaadi, võimalusi on tänapäeval palju. „Mõned on juba tõelised tehnoloogilised imed, näiteks saab neid ühendada telefoniga ja nii edasi,“ räägib dr Luht.

Aparaatide puhul, mil vähegi „tarkust“ on, ulatuvad hinnad 300–350 eurost kuni 1400 euroni (tegemist on ühe aparaadi hinnaga, mis on mõeldud ühe kõrva jaoks). Sotsiaalkindlustus kompenseerib Eestis pensionärile 224 € ühe aparaadi eest, tööealisele täiskasvanule 288 € ühe aparaadi eest ja lapsele 90% kahe aparaadi hinnast.

Iseenesest piisab, kui aparaat pannakse ühe kõrva külge, aga parem oleks siiski kasutada aparaati mõlema kõrva juures. Kahepoolne kuulmine on vajalik ruumis orienteerumiseks. Kui kuuleme ainult ühe kõrvaga, siis ei saa aru, kustpoolt helid tulevad. Kui inimesel on psühholoogiliselt raske tunnistada, et ta vajab seda aparaati, siis eelistab ta mõnikord esialgu ühega piirduda. Samas nooremad inimesed, kes töötavad vastutusrikastel kohtadel ja kel on palju suhtlemist, saavad aparaatide vajadusest hästi aru ja on endale hankinud tänapäevased aparaadid mõlema kõrva jaoks.

Implantaat

Mida suurem kuulmislangus, seda vähem on aparaadist abi. Sügava kuulmislanguse korral, kui kuuldeaparaatidega on kõnest arusaadavus halvem kui 40 protsenti, saab taotleda sisekõrva implantaadi. Eestis tehakse aastas umbes 14 sellist operatsiooni, kokku on praegu Eestis üle 120 implantaadikandja. Selle operatsiooni kompenseerib haigekassa.

Kas rohtudega saab ka kuulmist parandada?
„Kui on keskkõrvaprobleem, siis võib medikamentoossest ravist abi olla. Kui on aga sisekõrvakahjustus, väliste karvarakkude kahjustus, siis seal rohtu pole. Teatud juhtudel, äkk-kurdistumise puhul, võib ravimitest abi saada,“ selgitab Luht.
Niisiis: kuulmislangust ära hoida ei saa, seda saab vaid edasi lükata, kui vältida peamist riskitegurit (vanuse kõrval) – valjudes helides viibimist. Kui kahjustus on tekkinud, siis tuleb kõigepealt tunnistada probleemi, minna arsti juurde, hankida endale kuuldeaparaat ja kasutada seda.

Elukiri, märts 2013