Kulunud liigest tuleb iga päev täies ulatuses liigutada

 (13)
Kulunud liigest tuleb iga päev täies ulatuses liigutada
Foto: Heiki Rebane

Kuigi põlveartroosist lõplikult ei paraneta, hoiab õige elustiil haiguse kontrolli all.

Mis liigub, see kulub, aga mis on kulunud, vajab ikkagi liigutamist – muidu võivad vaevused hoopis hullemad olla. Seda lausub Ida-Tallinna keskhaigla ortopeed Vahur Metsna põlveliigese artroosi ehk põlveliigese kulumise haiguse kohta. „Füüsiliselt aktiivne elulaad ei ole põlvedele kahjulik,” tõdeb dr Metsna. Regulaarne liikumistreening pigem vähendab kui põhjustab haigusest tingitud vaegurlust, sest liikudes liigesekõhr toitub.

Haiguse ravis on hästi oluline liigest täies ulatuses liigutada, ehkki kui põlv valutab, kipub haige jalga hoidma. See võib aga muuta põlve oluliselt vähem liikuvaks või lausa jäigaks. Sama nõuanne – liikuda – kehtib ka teiste liigeste kulumise puhul.

Kõige sagedamini esinebki arsti sõnul põlveartroosi, mõningatel andmetel isegi kaks korda rohkem kui puusaliigese kulumist. Ennekõike tabab see haigus eakamaid. „Kui 18–44-aastastest esineb põlveliigese kulumist 7%-l, siis 45–64-aastastest 30%-l ning üle 65-aastastest juba pooltel,” märgib dr Vahur Metsna. See on haigus, mis kimbutab naisi rohkem kui mehi: põlveartroosi on elu jooksul 26% naistel ja 19% meestel.

Lõplikku seletust, miks ühel liigesed kuluvad ja teisel mitte, dr Metsna sõnul polegi. Oma osa võivad mängida ülekaalulisus, pärilikkus, traumad.

Eluaegne diagnoos

Seotud lood:

Haigus annab endast märku valuga, mis on tavaliselt koormusega seotud. Näiteks on pärast pikemat istumist raske teha esimesi samme. Samuti võib olla vaevaline trepist kõndida, iseäranis alla tulla. Kaugelearenenud haiguse puhul võivad põlved valutada ka öösiti. Põlv võib ka paiste minna ehk n-ö tuleb vesi põlve. „Lahtised liigesekõhre tükid ärritavad põlveliigese kapslit, mis toodab liigset vedelikku,” selgitab dr Metsna.

Foto: Shutterstock

Vahel võib põlveõndlasse tekkida muna. See on põlveliigese artroosile iseloomulik ilming – põlveliigese kapsli tagaosas on nõrgem koht, kust vedelik pressib põlveõndlasse. Valu selline muna ei põhjusta.

Dr Metsna tõdeb, et liigeseartroos on eluaegne diagnoos. Haigus kulgeb ägenemise ja vaikelu faasidega ning lõplikult terveks sellest enam ei saa – ükski ravim või toidulisand kulunud kõhre ei taasta. Küll saab ravimitega vähendada valu.

Loe veel

Esimene valik on tavaliselt nii valu kui ka põletikku vähendavad valuvaigistid. Kui nende efekt on vähene ja põlved pidevalt paistes, võib abi olla põletikuvastasest kortikosteroidhormoonsüstist. Üle paari-kolme neid aastas kõrvaltoimete tõttu siiski ei tehta. Arst märgib, et tänapäevase seisukoha järgi ei ole artroosi puhul otstarbekas teha hüaluroonhappe süste.

Vali õige elustiil

„Tavaliselt on inimestel välja kujunenud ka oma raviviisid põlvevalu leevendamiseks: soojendavad või hoopis jahutavad kompressid, hobusesalviga määrimine – kõike, mis aitab, võib teha, sest valu vaigistamiseks ei ole õigeid või valesid võtteid,” ütleb arst.

Põlvepaistetuse puhul pole esmane abinõu vee väljavõtmine, sest vesi kipub tagasi tulema, pealegi on punkteerimine seotud infektsiooniohuga. Vett eemaldatakse arsti sõnul tõesti siis, kui jalg hullusti paiste läheb.

Oma osa on artroosi ravis elustiilil: liigu regulaarselt nii, kuidas põlved lubavad – kõnni, sõida jalgrattaga, tee kepikõndi. Hoidu hüpetest ja põrutavatest tegevustest, raskuste tõstmisest.

Viimane abinõu on liigese proteesimine – seda tehakse siis, kui muu enam ei aita. Näidustuseks on eelkõige inimese enda kaebused, mitte liigese kulumisaste. „Ainult röntgeni põhjal proteesimisotsust ei tehta. Röntgenipilt võib olla hull, aga kui kaebusi ei esine, pole mõtet lõikust ka teha.”

Lõikusega muudetakse luutelge (noortel) või proteesitakse liiges osaliselt või täielikult.„Üsna tihti on inimesed kuulnud, et saab teha liigese loputus- ehk puhastuslõikust, kuid tänapäevase seisukoha järgi see haiguse kulgu ei muuda, sest kahjustunud kõhre asendada ju ei saa,” ütleb dr Metsna.

Artroosi kulg on inimeseti väga erinev – arstilt küsitakse tihti, kui kaua liiges vastu peab, aga vastust anda ei tea keegi.

Foto: Shutterstock
Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare