Kui sul on avastatud liiga kõrge kolesteroolinäit, siis esimene soovitus on eluviiside ja toidulaua ülevaatamine

 (4)
Kui sul on avastatud liiga kõrge kolesteroolinäit, siis esimene soovitus on eluviiside ja toidulaua ülevaatamine
Lisaks toitumisele on tähtis igapäevane liikumine.Foto: Ago Tammik

Kõrge kolesteroolitase võib meie organismi tasahilju lammutada aastaid ning halvemal juhul on tulemuseks veresoonte lupjumine ning sellele järgnevad südametõved. Hea uudis on see, et tervislike toiduvalikute ja elustiiliga võib kõrge kolesteroolitaseme ennetamisel palju ära teha.

Kolesterool on oluline rakuseinte koostisosa, ilma milleta ei suudaks rakud talitleda. Organismis olev kolesterool on pärit peamiselt kahest allikast: kaks kolmandikku sellest sünteesitakse kehaomaselt maksas ning ülejäänud osa saame toidust. Viimane ongi see osa kolesteroolist, mida saame ise mõjutada.
Kolesterool jaguneb heaks ja halvaks kolesterooliks ning hea aitab organismil halvast jagu saada. Kui kehas on kõrge hea ehk HDL-kolesterooli (HDL – high density lipoprotein, kõrge tihedusega lipoproteiin – toim.) tase, siis seda peetakse südame- ja veresoonkonnahaiguste riski vähendajaks. Seevastu halba ehk LDL-kolesterooli (LDL – low density lipoprotein, madala tihedusega lipoproteiin – toim.) peetakse just üheks südamehaigustesse haigestumise oluliseks riskiteguriks.

Mida teeb halb kolesterool?

Kui veres on nn halba kolesterooli ülemäära, hakkab veresoonte seintele ladestuma rasva ja hiljem kaltsiumi. See on pikaajaline ja aeglane protsess, mida inimene ise kuidagi ei tunne. Nendest lademetest kujunevad naastud ning rahvakeeli nimetatakse seda seisundit veresoonte lupjumiseks, meditsiiniliselt aga ateroskleroosiks. Kui protsess süveneb, hakkab inimene rinnus valu tundma, sest läbi ahenenud veresoonte ei jõua südamesse piisavalt hapnikurikast verd. Tulemuseks on isheemia ehk hapnikunälg ning areneb välja südame isheemiatõbi.
Suurenenud naastud võivad veresoontes ka lõhkeda, rebeneda ning tekitada trombe. Kui tromb tekib südamelihase arterites, on tulemuseks infarkt. Kui aga veresoon ummistub trombi tagajärjel ajus, on tulemuseks insult ehk ajuinfarkt.

Loe veel

Seotud lood:

Südamearst Margus Viigimaa selgitab, et veresoonte lupjumine tekib aastakümnete jooksul ning selle peamisi põhjuseid on just kõrge halva kolesterooli tase.
Samas on suur roll ka pärilikkusel – mitte kõigil ei teki ebatervislikult toitudes veresoonte kahjustus või on see väiksem ning väga oluline lisaks toitumisele on ka igapäevane liikumine ja kindlasti mittesuitsetamine. „Südameinfarkti ennetuses on ühtviisi olulised nii liikumine, mittesuitsetamine kui ka kolesteroolitaseme normis hoidmine,“ ütleb Viigimaa.
Veresoonte lupjumise protsess on pöördumatu isegi juhul, kui inimene teadvustab kõrge kolesterooli probleemi ja hakkab elama n-ö korralikult. Mõjutada on võimalik lupjumisprotsessi kiirust. Viigimaa sõnul kuulub mõõdukas lupjumine tegelikult elu juurde ja ega 100-aastase inimese veresooned ei saagi olla sellised nagu noorel inimesel. Südameinfarktini ei vii mitte üldine soonte lupjumine, vaid mõnes veresoones kolesterooli ladestumise tõttu tekkinud naastu rebenemine.

Naisi kaitsevad hormoonid

Kõrge kolesteroolinäit ei ole vaid vanemate ja ülekaaluliste inimeste probleem, see võib esineda ka pealtnäha täies elujõus noorel inimesel. Naisi kaitsevad kuni fertiilse ea lõpuni östrogeenid, just sellepärast kipuvad mehed südamehaigustesse nooremalt haigestuma.
Viigimaa sõnul muutub aga pilt kohe, kui naised jõuavad menopausi ikka. Siis lähevad kolesteroolinäitajad üles ning südamehaigustesse haigestumise tõenäosus muutub võrdseks meestega.
Mehed haigestuvad tihtipeale nooremalt südamehaigustesse ja võiksid enam jälgida oma keha antavaid signaale. Nimelt on avastatud, et potentsiprobleemid on esimeseks viiteks toimuvale veresoonte lupjumisele ja eesootavatele südamehaigustele. Seega – kui potentsiga on muresid, siis peaks uurima, mis seisukorras on mehe süda.
Dr Viigimaa soovitab esimest korda kolesteroolinäitu mõõta juba 20-aastaselt. Eriti oluline on see perekondades, kus on esinenud südamehaigusi. Kolesteroolinäitu mõõdab perearst ning selle analüüsi küsimist arstilt ei peaks häbenema isegi siis, kui tunned ennast täiesti terve inimesena.

Muuda oma eluviis tervislikumaks

Ka mõnedes apteekides saab mõõta kolesteroolinäitu. On see aga üle normi, siis tuleks murega kindlasti pöörduda perearsti poole, kes annab nõu edasise tegutsemise osas. Kui näit on normis, tuleks seda kontrollida iga 3–5 aasta tagant. Kui aga näit normis pole, perekonnas esineb südamehaigusi, oled suitsetaja ja sul on kõrge vererõhk, siis tuleks kontrolli teha igal aastal.
Kui sul on avastatud liiga kõrge kolesteroolinäit, siis esimene soovitus on oma eluviiside ning toidulaua üle vaatamine. Enamasti piisab tervislikest eluviisidest, et südamehaigused eemal hoida.
Kindlasti tuleks maha jätta ka suitsetamine. Viigimaa soovitab vähendada loomse rasva tarbimist ning üldse tähelepanelikumalt toiduainete pakendeid lugeda. Pole vaja osta transrasvu sisaldavaid tooteid ning samuti ei tasu end lasta ära petta light-märki kandvate toodetega, sest neist on küll eemaldatud rasv, kuid sageli on asemele pandud suur kogus suhkrut.
Väga tähtis on ka kehaline aktiivsus. Nimelt tõstab liikumine kehas hea kolesterooli taset, see omakorda aga aitab organismil halvast kolesteroolist jagu saada.
Eesti arstid ei määra kuigi kergekäeliselt kolesteroolialandajaid ehk statiine, sest tegemist on eluaegse raviga. Enne tablettravi määramist katsutakse näidud kontrolli alla saada leebemate moodustega, nt apteekide käsimüügis müüdavate preparaatidega.

Olulised kolesteroolinumbrid

Kapillaarverest mõõdetud üldkolesterooli näitajad (mmol/l):
Normaalne alla 5,0
Piiripealne 5,0 kuni 6,5
Kõrgenenud 6,5 kuni 7,8
Väga kõrge üle 7,8

Kuidas kolesteroolitaset mõõdetakse?

Kolesteroolianalüüsi tehakse nii sõrmeotsa- kui ka veeniverest.
Tõese analüüsi saamiseks peab olema eelnevalt vähemalt 2 tundi söömata-joomata.
Parim aeg analüüsi andmiseks on hommikul tühja kõhuga.
Vastuse saab teada mõnekümne sekundi jooksul.

Peamised kõrge kolesterooli tekitajad

Tasakaalustamata toiduvalik
Liigne loomsete rasvade (kõva rasv) tarbimine
Kannukohvi joomisega liialdamine (üle 4 tassi päevas)
Suitsetamine
Liigne alkoholi pruukimine
Passiivne ja istuv elustiil
Liigne kehakaal

Allikas: inimene.ee

Artikkel ilmus esmakordselt BENU ajakirjas Ilu ja Tervis, mis on tasuta saadaval apteekides

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare