Kui süda annab tunda


Kui süda annab tunda
Foto: Karin Kaljuläte

Naljaga pooleks võib ju öelda, et kui süda tugevalt põksub, eriti kevadel, siis – elad ju!

Ometi oleks tark neile põksumistele ja muudele tavaseisundist erinevatele tundmustele tähelepanu pöörata ja kahtluse korral perearstiga oma muret jagada.

Südamepuudulikkus

Südamepuudulikkus on tüsistus, milleni võib viia peaaegu iga südamehaigus, näiteks kõrgvererõhktõbi, südameklappide haigused, südame kasvajad, kardiomüopaatiad jpm.

Eriti tihti esineb seda vanemas eas. Lihtsalt öeldes tähendab südamepuudulikkus olukorda, kus süda on kaotanud võime efektiivseks tööks ning tekib vereringepuudulikkus.

Esialgu püüab organism halvenenud vereringet kompenseerida suurema veremahuga, südamelihase paksenemisega (hüpertroofia) ning löögisageduse kiirenemisega. Need mehhanismid ammenduvad aga teatud aja jooksul ning südame töövõime langeb.

Kui südamepuudulikkuse raskematest vormidest rääkida, siis eristatakse ägedat ja kroonilist südamepuudulikkust. Äge vorm tekib kiiresti, selle võib põhjustada mõni äge südamehaigus (südamelihase infarkt, arütmiad, müokardiit, hüpertensiivne kriis), kuid ka näiteks viirushaigus.

Sümptomid on ägeda ning kroonilise südamepuudulikkuse korral erinevad. Äge südamepuudulikkus avaldub kopsuturse ja/või kardiogeense šokina. Võib esineda hingeldust, hapnikupuudust (avaldub sinaka naha ehk tsüanoosina), külma higi ning köha. Kardiogeenset šokki iseloomustab vererõhu langus, teadvuse hägustumine, uriini vähenemine.

Seotud lood:

Krooniline südamepuudulikkus avaldub tagasihoidlikumalt ning kaebused kujunevad pikema aja vältel: hingeldus füüsilisel pingutusel, jalgade tursed, isupuudus, kaalutõus, väsimus ning nõrkus, köha, uriini vähesus.

Ravivõimalused

Äge südamepuudulikkus vajab tava­liselt kiiret haiglaravi intensiivravipa­la­tis. Kopsuturse korral toetatakse hin­gamist (vajadusel hinga­mis­apa­raa­di­ga) ja püütakse eemaldada vedelikku, et taastada normaalne gaasivahetus kopsudes. Kardiogeense šoki ravis on põhi­kohal normaalse vereringe tagamine ravimite abil, rütmihäirete ravi ning südame löögijõu tugevdamine.

Loe veel

Kroonilise südamepuudulikkuse ravis on kasutusel mitmeid ravimeid: diu­reetikumid (furosemiid) vedeliku väljaviimiseks, löögijõu tugevdajad (digoksiin), AKE-inhibiitorid (enalapriil) vererõhu ja vereringe normaliseerimiseks, AT-retseptori antagonistid (losartaan), antiarütmikumid rütmihäirete raviks.

Lisaks on tähtis muuta elustiili: normaliseerida kehakaal, loobuda suitsetamisest ja alkoholitarvitamisest, toituda tervislikult ning piirata soola- ja vedelikutarbimist. Vastavalt ettekirjutusele tuleb säilitada füüsiline aktiivsus lubatud koormuse piirides.

Südamepuudulikkust saabki peamiselt ennetada just tervislike eluviisidega, kuna enamasti tekib südamepuudulikkus isheemiatõve ehk südame veresoonte lubjastumise tüsistusena.

Allikas: Inimene.ee

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare