Õlavöötme lihased saavad ülemäära koormatud ka neil, kelle töö on seotud üksteisele kiiresti järgnevate ühesuguste liigutustega (arvutiga töötajad, monteerijad, konveieritöölised). Eriti ebasoodsalt mõjub selline töö, mille puhul sõrmede sagedastele liigutustele lisandub labakäe samaaegne kokkusurumine. Sedasorti tööde näiteks võib tuua naelte löömise või pulverisaatoriga töötamise. Lihaste haigestumisele mõjub soodsalt ka madal õhutemperatuur ja vibratsioon.

Lihaste haigestumise esmane tunnus on lihasevalu ehk müalgia. See tekib harilikult tööpäeva lõpul seljas, jalgades ja eriti kätes. Üldiselt kiputakse arvama, et tegu on närvivaluga, kuid enamasti on see siiski lihasvalu.

Enamkoormatud käe lihastes tekib väsimus ja raskustunne, mis tööpäeva lõpul põhjustab liigutuste tempo ja täpsuse alanemist. Tavaliselt kaovad vaevused hommikuks või mõnepäevase puhkuse järel.

Laua taga tööd tegijatel tekib sagedamini kaela- ja kuklavalu, püstiasendis või kummargil töötajatel nimmevalu. Tavaliselt on see tingitud lihasekiudude kahjustusest.

Põletik pidevast koormusest

Lihasepõletik ehk müosiit ilmneb üksikute lihaserühmade pideva ülepingutuse tagajärjel. Sage ülemäärane koormus häirib lihaste vereringet ja mõjutab ainevahetust, selle tagajärjel väheneb nende jõudlus. Kahjustatud lihas on pingul ning komplemisel võib selle pinnalt leida tihkenemisi või punkte, millele vajutamisel levib valu piki lihast. Valu põhjustavad just teatud liiki liigutused. Edaspidi lihase elastsus väheneb veelgi ning lihas muutub lõdvaks.

Muutused tekivad tihti ka lihast ümbritsevas sidekirmes – kujuneb müofastsiit. Selle tunnuseks on valud kätes ja jalgades, samuti küü-
nar-, kämbla- ning randmeliigeses. Kahjustatud võivad saada ka kõõlused, mille abil lihased kinnituvad luudele. Kõõlusvalu esineb sagedamini õlavöötmes ja küünarliigestes.

Kroonilise haiguse puhul haigusnähud süvenevad. Lihasekude asendub osalt sidekoega, mistõttu lihased kõhetuvad ning nende jõudlus väheneb. Kujuneb müofibroos või müofastiit. Kuna kahjustub ka ümbritsev kude, võib lisanduda krooniline põletik kõõlustupes, sidemetes ning liigesekihnus.

Kombineeritud lihase ja perifeerse närvi kahjustuse ehk neuromüopaatia all kannatavad sageli inimesed, kes töötavad väljas ja külmetuvad sageli. Lihasevalu möödub tavaliselt mõne päevaga ega vaja ravi. Kuid see on ohu signaal koormuse vähendamiseks. Jättes märguande tähelepanuta, kestab valu kauem ja kahjustus võib muutuda krooniliseks. Kord vigastatud lihas jääb ülekoormuse suhtes tundlikumaks ning tühinegi pingutus vallandab valu uuesti.

Haigus vajab väljaravimist

Lihase kahjustusega seotud ägeda valu korral mõjub soodsalt soojendamine ning pipra- või sinepiplaaster. Ravimitest sobivad valu vaigistavad ja põletikku vähendavad ravimid, näiteks relfex, ibuprofeen, diklofenak ning nende puudumisel ka paratsetamool või aspiriin. Paikseks pealemäärimiseks on sellised geelid ja salvid nagu indometatsiin, ibuprofeen, ketoprofeen jm.

Kui valu ei möödu, pöörduge arsti poole.

Lihase kahjustuse vältimise ning lihase jõu säilitamise eelduseks on õiged tööasendid. Vales asendis lihased on pikema aja vältel pingeseisundis ning see häirib lihase verevarustust. Väheneb ka hapniku ja toitainete kättesaadavus ning häirub jääkainete eemaldamine. Jääk-ainete kogunemine lihasesse aga põhjustabki selle väsimust ja valu.

Püüdke vältida asjatuid lülisammast koormavaid pöördeid ja painutusi. Hoidke õlgu võimalikult ühel kõrgusel ning küünarnukid keha lähedal, et käsi langeks õlavarrest vabalt.

Ka sõrmed ja randmed peaksid olema võimalikult vabad. Korraldage oma töökoht nii, et töölaua ja tooli kõrgus oleks õiges suhtes. Töötool olgu kergesti reguleeritav, et saaksite istuda sirge seljaga.

Seisva töö tegijad peaksid tähelepanu pöörama hea rühi ja tasakaalu säilitamisele ning sellele, et koormus jaguneks võrdselt mõlemale jalale. Vältige kummargil töötamist, sest see põhjustab kogu ülakeha staatilist lihaspinget.

Nii istudes kui seistes on tähtis tööpinna õige kõrgus ning et see oleks võimalikult lähedal.

Hoolitsege selle eest, et tihti kasutatavad töövahendid oleksid kiiresti ja vähese vaevaga kättesaadavad.

Töö ajal tehke väikesi puhkepause – sirutage end või kõndige veidi ringi.

Väga kasulikud on ka kehalised harjutused, mida tuleks teha regulaarselt. Treenitud lihased taluvad ülekoormust paremini.