Kui heade ja halbade bakterite tasakaal meie kehas on paigast ära, läheb kogu tervis kehvemaks.

 (1)
Kui heade ja halbade bakterite tasakaal meie kehas on paigast ära, läheb kogu tervis kehvemaks.
Probiootikume saab hästi keefirist ja jogurtist.SXC.HU

Kõht kinni – paha. Kõht lahti – paha. Kõht punnis ja koriseb – jälle paha! Kui teil arsti arvates mingit kõhuhaigust pole, võib mingil põhjusel korrast ära olla hoopis organismi mikrofloora tasakaal. Ehk saab abi probiootikumidest ehk niinimetatud häid piimhappebaktereid sisaldavatest preparaatidest?

On väga vajalik, et kehas valitseks sõbralike ehk niinimetatud heade probiootiliste bakterite (nagu näiteks Lactobacillus acidophilus või Bifidobacterium bifidum) tasakaal patogeeniliste ehk niinimetatud halbade bakterite (nagu näiteks Streptococcus aureus) üle. See tasakaal on habras ning seisu võivad kergesti segi lüüa igapäevased asjad, näiteks:
*stress;
*ravimid (näiteks antibiootikumid);
*reisimine;
*toidus olevad lisa- ja säilitusained;
*kõrged veresuhkru näitajad;
*vananemine.

Kui aga heade ja halbade bakterite tasakaal on paigast ära, läheb kogu meie tervis kehvemaks. Tulemuseks on:
*halb seedimine (seedehäired, kõrvetised);
*pundunud kõht;
*toidutalumatus või -allergia;
*liigsed kõhutuuled;
*kõhukinnisus või -lahtisus;
*soor;
*ärritunud soole sündroom (IBS);
*põletikuline soolehaigus (IBD);
*vähenenud immuunsus;
*energia vähesus;
*akne, ekseem.

Mis need probiootikumid siis tegelikult on?
Probiootikumideks (nimetus tuleneb ladinakeelsest väljendist pro bios – elu poolt) nimetatakse bioloogiliselt aktiivseid mikroorganisme (peamiselt laktobatsille ja bifidobaktereid) sisaldavad preparaate. Kõige enam kasutatakse probiootikumidena piimhapet produtseerivaid baktereid, eelistatumad on laktobatsillid, bifidobakterid, streptokokid, kuid ka batsillid ja pärmseened.
Probiootiliste piimhappebakterite ainevahetuse üheks lõpp-produktiks on piim- ja äädikhape, mis aitavad haigustekitajaid ja nende toksiine kahjutuks muuta.
Probiootikumid toetavad seedimist, tootes spetsiaalseid ensüüme, mida läheb tarvis toidu seedimiseks. Lisaks sellele, et probiootikumid aitavad toitu lõhustada, parandavad nad ka vitamiinide ja mineraalide imendumist vereringesse. Probiootikumid toodavad isegi B-vitamiine ja K-vitamiini.
Probiootikumid tugevdavad immuunsust, stimuleerides keha loomulikke kaitsemehhanisme ja vooderdades sooled sõbralikest bakteritest koosneva kaitsekihiga, mis takistab soolestikus olevatel patogeenilistel ainetel keha kahjustamist. Kuna kaks kolmandikku keha immuunsüsteemi juhtimisest toimub soolestikus, on vaja hoida probiootikumide taset kõrgel.

Loe veel

Seotud lood:

Millal probiootikume eriti vaja on?
Kõige sagedamini soovitavad arstid kasutada probiootikume siis, kui käib antibiootikumikuur. Aga head on need ka viirusliku kõhulahtisuse puhul.
Probiootikumid leevendavad kõhupuhitust ja kõhuvalusid ka funktsionaalsete seedetraktihäirete (ärritatud soole sündroom, krooniline kõhukinnisus) korral. Seedeprobleemid võivad tekkida ka tasakaalustamata toitumisel, kui süüakse palju kuumtöödeldud ja rafineeritud toitu.
Kuna piimhappebakterid lagundavad laktoosi ja kaseiini, võib neist teatud määral abi olla ka piimasuhkru (laktoosi) talumatuse ning piimaallergia korral. Probiootikume on aastate jooksul palju uuritud ja on leitud, et probiootikumidest on kasu ka organismi üldise vastupanuvõime suurendamisel – nimelt stimuleerivad nad immunoglobuliinide teket mitte ainult soolestikus, vaid ka mujal organismis. Seetõttu soovitatakse neid kasutada ka profülaktiliste kuuridena. Uuringud on näidanud, et probiootikume saavad lasteaialapsed haigestuvad harvemini mitte ainult viiruslikku soolepõletikku ehk „kõhugrippi“, vaid ka hingamisteede infektsioonidesse ning neil esineb vähem keskkõrvapõletikku. Probiootikumide profülaktilist kasutamist soovitatakse ka neile, kes sageli põevad kuseteede infektsioone ning tupekandidoosi, samuti eakamatele patsientidele, kes kannavad hambaproteese ning kellel kipub tekkima suu limaskesta seenpõletik.
Probiootikumidel on suuremal või vähemal määral tõestatud ka järgmised toimed: 

*vähendavad vere kolesteroolisisaldust;
*soodustavad luude ainevahetuseks väga vajaliku kaltsiumi ja fosfori omastamist;
*parandavad B-grupi vitamiinide ja raua imendumist;
*aitavad elimineerida organismist kahjulikke ühendeid, seega võivad vähendada kasvajate riski.
Probiootikumid võivad vähendada kaariese teket, menopausi ajal esinevaid kaebusi ja sooleärrituse sündroomiga kaasnevaid haigusnähte. Hea ravimõju on nähtud ka atoopilise nahapõletiku korral.
Allergiat vältivat toimet probiootikumidel ei ole tõestatud, kuigi need võivad kergendada allergiahaiguse kulgu. Samas võivad probiootikumid vahel just soodustada allergia kujunemist.
Teadma peaks, et sama bakteriliigi erinevatel tüvedel ja sellel, kes, kuidas ja mis koguses neid tarvitab, võib olla erinev toime. Sama probiootikum võib olla mõnele inimesele soodsa toimega, teisele aga täiesti kasutu!
Siiski tuleks mõnel inimesel probiootikumide kasutamisega kindlasti ettevaatlik olla. See puudutab eriti nõrgestatud immuunsusega inimesi (HIV-patsiendid, tsütostaatikumide kasutajad, suurte hormoonraviannuste saajad), kuna neil võib tekkida sepsiseoht (see võimalus on siiski väike).
Ohutusnõuetega tuleb enam arvestada ka imikute, rasedate ning pikaajaliste kuuride puhul. Th2-tüüpi immuunsus on oluline raseduse püsivuse seisukohalt ning on ülekaalus allergiliste reaktsioonide korral. Probiootikumid enamasti pärsivad Th2-tüüpi immuunsuse teket ja soodustavad Th1-tüüpi immuunsuse kujunemist ning seega on teoreetiliselt olemas mõju raseduse kulule.
Samuti tuleks meeles pidada, et bakter Saccharomyces boulardii on vastunäidustatud pärmitalumatuse korral ning suukaudse seenevastase ravi ajal.
Probiootikumide kasutamine ei asenda aga organismi oma mikrofloorat, need vaid soodustavad organismi mikrofloora normaalse tasakaalu taastumist.

Kust probiootikume saada?

Niinimetatud häid piimhappebaktereid leidub hapendatud piimatoodetes (keefir, jogurt), hapukapsas, hapendatud kurkides ja seentes, tumedas šokolaadis, vetikates (spirulina ja klorella), aga nii mõnegi apteekri arvates tuleb tõhusama abi saamiseks võtta ikka kontsentreeritud bakterirakke pulbri, kapslite või tablettidena – väikeses annuses on rohkem baktereid ning need on läbinud ranged kvaliteedi ja ohutuse nõuded. Annustamine on täpsem ja lihtsam ning toime tugevam.

Apteekides müüdavaid probiootikume on igasuguseid: mõnes preparaadis on ainult erinevad piimhappebakterid, mõnes lisaks ka „head“ pärmseened. Mõni preparaat sisaldab näiteks ka B-vitamiine, mis kiirendavad ja tõhustavad preparaadi toimet.
Piimasuhkrut ehk laktoosi mittetaluvatele inimestele on olemas laktoosita probiootilised preparaadid. Lastele on probiootikume ka pulbrina, neid saab joogi sisse segada.
Kuna kasulikke mikroobe soolestikku varuks koguda ei saa, on mõttekas preparaate kasutada kuuajaliste kuuridena. Sügistalvisel hooajal võiks profülaktilisel eesmärgil kuuri sõltuvalt tervislikust seisundist korrata iga kuu või paari järel.

Allikad: Mähe perearstikeskuse perearst dr Vanda Kristjan, Tartu Ülikooli Kliinikumi allergoloog dr Kaja Julge, www.meestearst.ee, www.mahemark.ee, www.med24.ee
Elukiri, mai 2013

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare