Kõik, mida me suhu pistame, sisse hingame või nahale määrime, jõuab lõpuks maksa


Kõik, mida me suhu pistame, sisse hingame või nahale määrime, jõuab lõpuks maksa
Maks asub kõhus parema rinna all.

Ka loomuliku ainevahetuse käigus tekkivad jääkained, kahjulikud ühendid ja isegi negatiivsed emotsioonid jõuavad maksa. Maksa võib võrrelda ülitarga keemialaboriga, kes teab, milliseid aineid peab talletama ja millistest tuleb vabaneda.

Maksa saab julgelt nimetada ka keha ajuks, sest ta kontrollib veres sisalduvaid aineid. Hiina arstid peavad maksa keha kõige olulisemaks organiks ja on andnud talle tabava nime − armeekindral. Ained, mida maks töödelda ei suuda, talletuvad ja põhjustavad varem või hiljem ülekoormust. See omakorda takistab maksa normaalselt töötamast ja tekitab paljusid terviseprobleeme. Sageli ei pruugi algul mingeid maksahaiguse sümptomeid esineda, kuid vahel võivad sellele viidata isutus, kollakad silmavalged, heledat värvi väljaheide või valu paremas küljes.

„Kahjuks ei anna maks ise valuga või mingil muul viisil algavatest probleemidest märku. Seetõttu võib kuluda üsna pikk aeg, enne kui selgub, et maksale on liiga tehtud,” ütles toitumisnõustaja Egle Koppel. Sel juhul peavad nahk, soolestik, neerud, kopsud ja teised organid hätta jäänud maksa töö tihti üle võtma. See koormab ka nende elundite talitlust ja üle kogu keha võib ilmneda mitmesuguseid sümptomeid.

Sada haiguslikku seisundit

Seotud lood:

Ülekoormatud maksast võivad märku anda nahaprobleemid, allergiad, migreen, refluks, sapi- või neerukivid, pidevad külmetushaigused ehk vähene immuunsus, unehäired, ülekaal. See on ainult osa pikast loetelust, mille ilmnedes tasub mõelda maksa seisundile. Ka kõrge vererõhk ja vere suur kolesteroolisisaldus ning veresuhkru probleemid võivad viidata sellele, et maksa võime organismi vere kaudu levivate infektsioonide eest kaitsta on nõrgenenud või hakkab alla andma.
Koppel lisas, et on teada ligi sada maksa haiguslikku seisundit, mille täpsed tekkepõhjused pole alati selged. Osa neist on ravitavad ja ennetatavad, osa mitte. „Mõningaid maksahaigusi saab seostada ebatervisliku eluviisi ja kehvade toitumisharjumustega. Maksarakke kahjustab kindlasti pikaajaline narkootikumide, alkoholi, mõnede ravimite ja muude toksiliste ainete tarbimine,” ütles Koppel. Seetõttu võivad positiivsed elustiili- muutused immuunsust tugevdada ja vähemalt osa maksahaigusi ennetada või varajases staadiumis aidata kaasa ravile.

Loe veel

Ida-Tallinna keskhaigla gastroenteroloogiakeskuse juht Triin Remmel selgitas, et enamik maksahaigusi algab ja kulgeb sümptomiteta. Üldiselt kaevatakse süvenevat nõrkust ja jõuetust, mis on väga üldine kaebus. Remmeli sõnul on kaasasündinud maksahaigusi õnneks vähe. Raskem on neist sapiteede kaasasündinud arteesia, mis teatud etapil vajab maksasiirdamist. Ka geneetilised haigused, näiteks vaseladestushaigus (Wilsoni tõbi) on haruldased. Vahel tulevad kõne alla ka viiruslikud (C-hepatiit) ja autoimmuunsed maksahaigused.

Remmel lisas, et maksa tervist mõõdetakse maksaanalüüsidega, mida tehakse veeniverest. Sageli tuleb patsiendile teha suur hulk analüüse, et leida maksahaiguse tegelik põhjus.

Eesti Päevaleht

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare