NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
30.11.2017 11:27
???
See et veerand hukkunuis olid üle 65 aastased, ei ütle ju midagi. Aga neist, kes roolis olid, targu vaikitakse. Kui palju siis on paljud? Või oli see roolis olijate hulk selline, millest pole mõtet rääkidagi? Ja palju just nende süül neid õnnetusi toimus? Või hakkame keelama üldse vanuritel liiklemise ära? Nii rumalat juttu pole küll vaja ajada.
Pole need vanurid midagi hullem risk kui noored uljaspead. Aga nende tervist ei taha keegi kontrollida. Vastupidi, nemad peavad üldse harvem seda kontrollida laskma ja loadki saavad pikemaks ajaks kui vanurid. Ometi on nendega või õigemini sellega, mis neil kõrvade vahel on, häda missugune.
See vanurite jutt on pseudoprobleem. Nende pärast elaksid paljud hukkunud edasi. Aga hea on kellegi kaela kogu see häda veeretada. Ja vanurid kannatavad kõik ära.
30.11.2017 11:34
Kui inimesel on mõistus peas, siis ta otsustab ise, millal ja mil määral on ta võimeline autot juhtima. Kui mõistust napib, kodanik pole suuteline enda võimekust enesekriitiliselt hindama, siis ta ongi ohtlik. Lolle leidub igas vanusegrupis, seetõttu ma nagu hästi ei saagi aru neist, kes sõeluvad mingi vahemiku välja ja hakkavad siis "põhjapanevaid" postulaate püstitama. Kui veerand ohtlikest on vanurid, siis kolmveerand on ju nooremad, ehk teavitaks keegi hoopis nende võimetusest?:) Ühesõnaga - absurdne.
Ise olen juba sinna vanema poole. Ja TEAN, et kui ma enam ei suuda, siis ma ei hakka silm punnis riskima, saan ka autota hakkama. See aeg võib saabuda 5-10-20 aasta pärast, keegi ei tea ette.
Minu ohtlikkusest rääkides, siis noorena (ütleme kuni 30) olin ma selgelt ohtlikum juht. Kuigi pole elu jooksul ühtki kõksu teinud, tuli nooruses piiripealseid situatsioone ikka ette, mis oleks asjaolude teistsuguse asetuse korral vabalt ka teisiti võinud lõppeda. See on näitaja, mille paneks väheste kogemuste arvele.
Nüüd enam naljalt ei juhtu, olen õppinud piisavalt ohte ette nägema, tean oma võimekust, sõidan vastavalt ja ohu tekkimisel reageerin juba ENNE kui ohtlik sündmus ise aset leiab. Tähendab, et mu reaktsioon reaalses situatsioonis on kiirem kui verinoorel, kes reageerib alles sündmuse toimumise järel. Kuigi stendi peal reaktsiooniaja mõõtmisel võidab ilmselt noor. Aga see ei loe, loeb see, mis sa selle reaktsooniga peale hakkad, kas teed õigeid liigutusi ohu vältimiseks. Kus annavad eelise jällegi kogemused. Siin on liiklusohutuse mõttes SUUR vahe minu kasuks. Vähemalt hetkel on see veel nii.
Kogemuse ja enese adekvaatse hindamise võimekuse mõõtmiseks pole aparaati leiutatud, seda ei suuda objektiivselt määrata ka ükski arst. Mõõdab nägemist, mõõdab reaktsioonikiirust, mõõdab vererõhku ja paneb su paika. Selge jama, asjad ei ole nii lihtsad. Otsustada saab üksnes inimene ISE kui tal kupli all ei logise. Ja olemegi alguses tagasi.
Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega