Kehatemperatuuri mõõtmine on lihtne. Aga kuidas seda õigesti teha?


Kattepildid
Foto: Marianne Kuusk

Missuguseid eri tüüpi termomeetreid olemas on? Kas eri tüüpi kraadiklaaside täpsus on erinev? Vale näidu vältimiseks peab mõõtevahendit kasutama vastavalt juhendile ning paha ei tee ka termomeetri kalibreerimine, nendib AS-i Metrosert temperatuuri ja füüsikalis-keemiliste mõõtmiste mõõtevaldkondade spetsialist, temperatuuri riigietaloni hoidja Kristjan Tammik.

Missuguseid eri tüüpi termomeetreid olemas on?

Termomeetreid, millega inimese keha temperatuuri tavaliselt mõõdetakse, võib jaotada tööpõhimõtte järgi kaheks: infrapuna- ja kontakttermomeeter, viimane jaguneb omakorda veel klaasist vedeliktermomeeter ja numbernäiduga termomeeter.

Kas eri tüüpi kraadiklaaside täpsus on erinev või mõõdavad kõik temperatuuri inimesel siiski 100% täpsusega?

Jah, täpsused on erinevad. 100% täpsusega ei mõõda kahjuks mitte ükski mõõtevahend. Reeglina annavad tootjad mõõtevahendiga kaasa mingil kujul täpsuse info, näiteks lubatavad veapiirid. Sellest peakski alustuseks lähtuma. Suur mõju täpse/õige tulemuse saamisel on mõõtevahendi, sh ka termomeetri õige kasutamise oskusel.

Kontakttermomeeter mõõdab alati iseenda temperatuuri. See, kas termomeetri temperatuur on võrdne mõõdetava objekti temperatuuriga, sõltubki kasutusoskusest. Kui ei ole piisavalt head kontakti, siis ei saavuta termomeeter kunagi objekti temperatuuri.

Seotud lood:

Kontaktivaba termomeetri, näiteks infrapunatermomeetri puhul on oluline valida õige kaugus objektist. Inimkeha temperatuuri mõõtmisel on oluline ka see, milliselt kehaosalt temperatuuri mõõta, sest näiteks otsmikku katva naha temperatuur on madalam kui kaenla all. Selleks peab valima termomeetril õige režiimi, mille kohta saab tavaliselt abi kasutusjuhendist.

Kuidas teada, kas termomeeter näitab õiget temperatuuri?

Kõige õigem viis termomeetri õigsuse kontrollimiseks on kindlasti akrediteeritud kalibreerimislaboris kalibreerimine (see tähendab mõõtevahendi mõõtevea määramist) ja seda mitmel erineval temperatuuril. Kalibreerijalt saab tunnistuse, kus on selgelt kirjas, kui hästi termomeeter näitab.

Loe veel

Lihtsamatel juhtudel, näiteks inimkeha termomeetrite puhul, võib aidata sarnaste objektide, näiteks pereliikmete kehatemperatuuri mõõtmine ja saadud tulemuste võrdlemine. Temperatuuri mõõdetakse samast kohast järjest erinevate termomeetritega. Kui ühtegi termomeetrit ei usalda, aga näidud tulevad tootjate poolt antud lubatava vea piirides samad, võib arvata, et termomeetrid on töökorras.

Kui aga kõik termomeetrid näitavad erinevalt ja erinevused on suuremad kui lubatud veapiirid, tuleb abi otsida kalibreerimislaborist. Ise mõõtmise puhul mängib iga mõõtmise ajal rolli ka „mõõtekeskkond“ ehk näiteks termomeetri natuke erinev asetamine kaenla alla, mis omakorda tähendab, et ka mõõdetav temperatuur ise võib olla erinev. Kalibreerimislaboris on mõõdetava keskkonna temperatuur alati sama ja saame teada puhtalt termomeetri mõõtevea.

Mida arvata soovitusest hoida elektroonilist kraadiklaasi kaenla all veel umbes viis minutit pärast piiksumist või liita pärast piiksumismärguannet kuvatavale temperatuurile veel viis pügalat ja vastuseks saadud summa on õige temperatuur?

Selliste linnalegendide järgi toimetamise asemel võiks temperatuuri hinnata juba silmaga vaadates või käega katsudes. Mõõtevahendit tuleb ikka kasutada vastavalt tema kasutusjuhendile.

Kui termomeeter on kalibreeritud, võib kalibreerimistunnistuselt leida parandid, mida näidule juurde liita, et too tõelisele väärtusele lähemale tuleks. Need parandid kehtivad aga ainult ühe konkreetse termomeetri jaoks.

Kui pikalt peaks kraadima, et õige tulemus saada? Kui kaua tuleb mingit tüüpi termomeetriga kraadida?

Termomeeter peab õige tulemuse jaoks saavutama mõõdetava keha temperatuuri. Kui kaua see aega võtab, sõltub termomeetri massist, reageerimiskiirusest jne.

Kõige lihtsam viis piisava aja määramiseks on katsetus, määrates minimaalse aja, pärast mida termomeetri näit enam ei muutu. Piiksumine peakski näitama, et termomeetri näit enam ei tõuse, aga kui see peale helisignaali ikka jõudsalt tõuseb, tasub termomeetrit küll kauem kaenla all hoida.

Mis võib olla vale tulemuse põhjus?

Vale mõõtetulemuse põhjus on reeglina termomeetri vale kasutusviis, muidugi võib termomeeter ka ise korrast ära olla.

Kas üldse ja millise ajavahemiku järel ning millist tüüpi kraadiklaase peaks kalibreerima?

Kalibreerimine on vabatahtlik tegevus ja siin peab mõõtevahendi kasutaja ise hindama, kas ja kui oluline on talle mõõtevahendi usaldusväärsus. Kalibreerimise sageduse võiks aga valida vastavalt kasutuse tihedusele, tootja soovitustele ja oma kogemustele.

Allikas: Kliinik.ee

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare