Kas viin võib vähki tekitada?

Mida suuremaid alkoholikoguseid juuakse, seda suurem on risk vähi tekkeks.

Pahaloomulise kasvaja teke on keeruline protsess, mille jooksul tagasihoidlikest muutustest rakkudes kujuneb välja kontrollimatu rakkude kasv. Seda protsessi mõjutavad paljud geneetilised, bioloogilised ja keskkonnast tulenevad tegurid.

Olulised riskitegurid pahaloomuliste haiguste tekkel on suitsetamine, vähene kehaline aktiivsus ja ebatervislik toitumine. Ning loomulikult alkohol. Alkohol mõjutab inimese immuunsüsteemi toimimist ja seega organismi vastupanuvõimet vähi arengu vastu võitlemisel.

Pidev alkoholi tarvitamine suurendab riski haigestuda suuõõne-, neelu-, kõri-, söögitoru-, maksa- ja rinnavähki. Alkohol võib soodustada ka maovähi, käär- ja pärasoolevähi tekke riski.

Fakte alkoholi ja vähktõve seostest

• Kui alkoholi tarvitatakse, siis vähiriski vältimiseks ei tohiks naine tarvitada üle 1 ühiku ja mees üle 2 ühiku alkoholi päevas.
• Tugevaim seos alkoholi tarvitamise ja vähki haigestumise vahel on maksavähi ning seedeelundkonna vähi puhul.
• Tugevad seosed on ka alkoholi liigtarvitamise ja naiste rinnavähi ning suuõõnevähi vahel.
  Isegi 1,5 alkoholiühiku tarvitamine päevas suurendab rinnavähi tekkeriski 1,4 korda. 4 ühikut päevas suurendavad suu- ja söögitoruvähi riski nii meestel kui ka naistel umbes 3 korda.
• Alkoholi liigtarvitamine võib umbes 20%il alkoholiga liialdajatest põhjustada maksatsirroosi teket. Tsirroos on maksavähi tekke tavaliseks eelseisundiks.

Allikas: Alkoinfo.ee