„MOH on tegelikult üsna kerge tekkima. Arvatakse, et peavalu korral tuleb võtta rohkem ravimit, aga ühel hetkel hakatakse seda võtma ka sagedamini. Inimesed ei pööra sellele tähelepanu, et võtavad ravimit iga päev, küll aga teavad ja märkavad, et võtavad ühe tableti asemel kaks," räägib dr Toomsoo ning lisab, et MOHi esineb üldlevinud arvamuse kohaselt 2-3% inimestest, naistel enam kui meestel. Valu on tugevam hommikul ärgates ja pärast füüsilist pingutust.

On olemas kindlad kriteeriumid, millele tuginedes saab arst väita, et peavalu on tingitud ravimite liigtarvitamisest. MOHist tingitud peavalu puhul on tegemist valdavalt kahepoolse, pressiva kerge-mõõduka iseloomuga valuga. Liigtarvitamise korral on piiriks 10-15 päeva kuus.

"Seda on oluline teada, sest võidakse arvata, et tegu on pinge tüüpi peavaluga. Aga tegelikult tarvitab inimene preparaate, mis peavalu esile kutsuvad," selgitab Toomsoo.

Milliste ravimite liigtarvitamine peavalu võib tekitada?

Peaaegu kõigi valuvaigistavate ravimite puhul on oht, et välja kujuneb krooniline peavalu, ent ravimirühmiti esineb siiski erinevusi. Esimese rea valuvaigistite kasutamise puhul on kriitiline piir ravimite regulaarne tarvitamine vähemalt poolel päevadel kuus vähemalt kolme kuu vältel.

Suure riskiga grupi moodustavad ergotamiin ja selle derivaadid. Nende puhul on krooniline peavaluy diagnoositav juba siis, kui nimetatud ravimeid tarvitatakse kuus kümme päeva või enam. Siinkohal juhib dr Toomas Toomso tähelepanu asjaolule, et oluline on just tarvitamise sagedus ehk päevade arv kuus, mitte niivõrd kasutatavad annused.
Kuidas MOHi ravitakse?

Kroonilise peavalu avastamisel tuleb kohe alustada ravi ja selle eesmärgid peavad olema selgelt mõistetavad. Kui patsiendile on oluline valuvaba elu, siis arsti jaoks on ravi esmane eesmärk suurendada peavalu tundlikkust ravile. Kroonilise peavalu ravis kasutatakse kahte põhilist ravitaktikat: liigtarvitatavate ravimite kasutamise lõpetamine ja profülaktilise ravi alustamine.

Peavalud võivad kaasneda ka mitmete haigustega:

  • kõrgvererõhktõvega
  • ninakõrvalurgete põletikuga
  • infektsioonidega (nt meningiit, aju abstsess jne)
  • viirustega
  • kaela või pea traumaga
  • aneemiaga
  • hambapõletikuga
  • glaukoomiga
  • ainevahetushäiretega
  • ravimite kõrvaltoimena
  • pea või kaela veresoonte probleemidega (nt ajuinfarkt, aneurüsm, arteriit, ajuverejooks jne)
  • kasvajatega
  • psühhiaatriliste probleemidega

Peavalusid ei pea kannatama. Õige diagnoosiga saab neid ravida.