Kas juua tervise parandamise eesmärgil punast veini või mitte, see olgu igaühe enese otsustada. Kasulik oleks ka oma perearstilt nõu küsida. Vaatamata kõigile eelistele, mida veinijoomine anda võib, pole see südame tervise säilitamiseks kohustuslik ja vältimatu. On olemas palju muid lihtsaid võimalusi südame ja vereringe eest hoolitsemiseks, näiteks rohke liikumine ja õige toitumine.

Kellele vein ei meeldi või kes mis tahes põhjustel üldse alkoholi ei pruugi, see jäägu oma seisukoha juurde. On mõttetu juua veini ainult meditsiinilisest vaatepunktist lähtudes. Nauding, mida toob kaasa klaasi hea veini joomine ja mis avaldub kõrgenenud enesetundes, läheks niisugusel puhul täiesti kaotsi.

Kui mingi haiguse pärast on alkohol keelatud, siis on mõistagi ka punane vein tabu. Sama kehtib täiskarsklaste kohta, kes enne on olnud alkohoolikud. Inimesed, kellel pidevalt kõrgenenud vererõhk, peaksid olema alkoholi tarbimisel ettevaatlikud, kuna alates teisest klaasist vererõhk tõuseb veelgi.

Kui palju veini juua?

Jookide alkoholisisaldus märgitakse mahuprotsentides (vol-%). Kui veini pudelil seisab näiteks 13 vol-%, siis sisaldab 100 ml (0,1 l) veini 13 ml puhast alkoholi. Et alkoholisisaldus grammideks arvutada, peab teadma, et 1 ml puhast alkoholi kaalub 0,8 grammi. 100 milliliitris 13% veinis on 10,4 g, 0,7-liitrises pudelis 72,8 g puhast alkoholi.

Esimene mõte, mis veini ja tervise teema puhul tekib, on muidugi küsimus hulga kohta. Mitu klaasi punast veini korrapäraselt juues tagab südame tervise kaitse, ilma et tuleks karta kahjulikke kõrvalmõjusid? Mida tähendab palju kiidetud mõõdukas tarbimine?

Vastuse leidmine pole lihtne. Uurimustes kõigub tervisele kasulike napside ehk drinkide arv ühe ja viie vahel päevas. Teaduskeeles tähendab drink mitte joogi liiki, vaid alkoholidoosi. Üks drink on joogi hulk, mida tavaliselt rahvusvahelises ulatuses serveeritakse: umbes 0,1 l veini või 0,25 l õlut. Vastavalt definitsioonile sisaldab üks drink 10-12 g puhast alkoholi.

Kuigi paljudes uuringutes on tuvastatud, et kuni 0,6 l veini päevas võib olla südame tervisele kasulik, ei tohi sellist hulka võtta juhisena ega üleskutsena rohkem alkoholi tarvitada.

Loomulikult pole terve skaala 1-5 dringini ühtemoodi soovitatav. Lugu on pigem nii, et tervislikust seisukohast õige doosi leidmist võib pidada tõeliseks kunsttükiks. Ülemisel piiril, s.t. 4-5 dringi juures ilmnevad veini veresooni kaitsvad omadused kõige paremini, aga sellise hulga juures suureneb ka oht alkoholist tingitud haiguste tekkeks.

Niisiis on väga raske teaduslikke uurimistulemusi aluseks võttes anda kindlaid soovitusi. Mõlemad definitsioonid - drink ja mõõdukas - on võrdlemisi ebatäpsed. Samuti tuleb arvestada, et üldised nõuanded mõõduka alkoholitarbimise kohta ei pruugi igaühele sobida. Individuaalne alkoholitaluvus sõltub paljudest kriteeriumitest, nagu sugu, kehakaal, kehaehitus, üldine tervislik seisund, samuti välistest faktoritest (näiteks kliima). Alkoholipruukimine võib halbade näidustuste korral kujuneda tõeliseks noateral käimiseks.

Vein söögi kõrval

Enamikule veinijoojatele on enesestmõistetav, et nad joovad seda õilsat, kobaratest saadud mahla korrapäraselt ja mõõdukalt. See on kindlasti nii ka sellepärast, et veini - erinevalt teistest alkohoolsetest jookidest - juuakse söögi juurde, mis seab tarbimisele piirid.

Üldiselt soovitatakse alkohoolseid jooke juua söögikordade ajal ja mitte vahepeal. Sel viisil suureneb roogade seeduvus ja teiseks hakkab alkohol, kuna ta toidumassiga segatuna viibib pikemat aega maos, suures osas juba seal lõhustuma.

Ameerikas tehtud uurimuse käigus jälgiti 15 000 inimest, kellest ühed jõid veini toidukordade vahel, teised aga ainult toidukordade ajal. Esimesed osutusid vastuvõtlikumaks haigustele ja nende suremus oli kõrgem kui teistel.

Kui vaadata klassikalisi Vahemere-äärseid veinimaid, saab selgeks, et üldiselt ei tähenda suur alkoholitarbimine kontrollimatut alkoholi kuritarvitamist. Vahemeremaades pole vein üksnes mõnuaine, vaid kuulub toiduainete hulka ning on igapäevase toidu koostisosa nii nagu leib ja vesi. Veinijoomine kuulub perekondlike rituaalide juurde. Ühised söömaajad teevad veinitarbimise kontrollitavaks ning on otsustava tähtsusega noorukite suhtumise kujundamisel alkoholisse.

Olukord on teistsugune Kesk-, Põhja- ja Ida-Euroopas, kus teismelised haaravad pudeli järele, et rahuldada oma vajadust eufooria, joobumuse ja näilise õnnetunde järele. Nende eakaaslastel Prantsusmaal ja Itaalias on alkohoolsete jookidega palju loomulikum suhe ning see aitab neil hilisemas elus kergemini hoiduda alkoholi kuritarvitamisest.

Kes usub, et võib nädalas soovitatava alkoholidoosi nädala lõpus korraga ära juua ja loodab, et tervistav toime on sama, see eksib rängalt. Südamele niisugused vägiteod kasu ei too, lisaks saab maks kõvasti üle koormatud.

Ei pea olema veinitundja, et teada: kõik punased veinid pole ühesugused. Veinidel on arvutult maitsenüansse, nad sisaldavad erineval hulgal mitmesuguste omadustega flavinoide. Kuna need n-ö vastutavad veini omaduste eest, on püütud teada saada, millised veinid sisaldavad eriti palju väärtuslikke aineid.

Tulemused on väheütlevad. Ühed veinid sisaldavad palju teatud liiki flavinoide, teised teisi. Ka on ühe ja sama venisordi eri aastakäikudes flavinoide erineval hulgal. Seepärast soovitavad toitumisteadlased mitte jääda truuks vaid teatud veinisortidele või aastakäikudele, vaid proovida mitmeid.

Refereeritud raamatust "Terveks tablettideta. Targu Talita raamatukogu".