Kas kevadväsimus on üldse olemas? Kui on, siis mis võib seda põhjustada?

 (15)
Kas kevadväsimus on üldse olemas? Kui on, siis mis võib seda põhjustada?
Scanpix

Meditsiinis sellist diagnoosi nagu kevadväsimus ei tunta. Mõned arstid peavad seda pigem legendiks ajast, mil inimeste toidusedel oli talvel ja kevade hakul väga ühekülgne. Paraku on see ka praegu paljude inimeste jaoks väga reaalne ning aastast aastasse korduv probleem. Kevadväsimuse peamisteks tunnusteks on unisus, meeleolu langus ja energia puudumine.


Väsimuse tekkel on kindlasti oma roll pikal ja valgusvaesel talvel, mis pärsib D-vitamiini taset organismis. Võib ju uskuda, et väsimus on tingitud sellestki, et kevade saabudes kohaneb keha uute ilmastikuoludega ning selline nn ümberkalibreerimine avaldubki väsimuses. Oma osa on ka talvel läbipõetud viirushaigustel.

Kõik need kevadväsimuse põhjused on ka võimalikud immuunsüsteemi nõrgenemise põhjused või siis osalt ka immuunsüsteemi nõrgenemise tagajärg. Immuunsuse all mõistetakse keha võimet võidelda haigustekitajatega. On tõestatud, et keha füüsiline ning vaimne kurnatus mõjutab kõige otsesemalt meie immuunsüsteemi. Seega on need kaks teemat omavahel väga tihedalt põimunud.

  • Puhka piisavalt

Kuna keha on pidanud üle elama pika ja kurnava talve, tuleb talle anda võimalus hinge tõmmata.

Väga tähtis on puhkus ja korralik uni.

Seotud lood:

Eriti kevadel on oluline leida tasakaal töö ja puhkuse vahel. Tuleb võtta aega lõõgastuseks – viibida looduses või olla koos kallite inimestega.

  • Liigu rohkem

Päevad muutuvad aina pikemaks ja päike soojemaks. Igapäevane mõõdukas tempos jalutuskäik värskes õhus on parim abiline võitluses kevadväsimusega. Ühelt poolt on see turgutus vaimule, teisalt aitavad jalutuskäigud värskes õhus vabaneda ka lisakilodest, mis talvega on kogunenud ja pärsivad energia liikumist organismis.

  • Toitu tervislikult

Vaata kriitilise pilguga üle oma igapäevane toidusedel. On seal piisavalt värsket puu- ja juurvilja või koosneb see pigem rasvast ja süsivesikutest? Tasakaal on kõige alus, ka toitumisel.

Loe veel

Oluline roll on C-vitamiinil, mida sisaldub palju tsitruselistes, kiivis, paprikas, aga ka hapukapsas.
Kapsas, sibul, porgand, naeris ja peet on ainsad kohalikud köögiviljad, mis säilivad üle talve toorelt ning ei kaota seejuures oma vitamiine.

  • Kartuli C-vitamiinisisaldus võib näiteks talvega väheneda 4–5 korda.
  • Soovitatav on süüa tihedamini ja väiksemaid portsjoneid, et ei tekiks näljatunnet.
  • Toit võiks olla kergesti seeditav, et organism ei peaks sellega omakorda liigselt vaeva nägema.
  • Kevadtalvine periood ei ole õige aeg rangete dieetidega alustamiseks.
  • Nii täiskasvanud kui ka lapsed peavad sööma vähemalt kolm korda päevas, koos kergete einetega võiks päevas olla aga neli kuni viis söögikorda.

Abi saad ka apteegist

Väsimuse vastu aitab C-vitamiin, B-grupi vitamiinid letsitiiniga, ka B1-vitamiin, raud, ternespiima kapslid, Q-10 preparaadid, D-vitamiin ja kalamaksaõli. Kõik need tooted vähendavad väsimust ja stressi, annavad energiat ja parandavad töövõimet.

Ravimtaimedest võiks valmistada kibuvitsamarjade, kõrvenõgese, nurmenuku või põdrakanepiürdi teed, sest need taimed sisaldavad palju vitamiine ja mineraalaineid. Kui vererõhuga probleeme pole, võib organismi turgutada eleuterokoki, ženšenni või kuldjuurega.

Organismi vastupanuvõimet aitavad tõsta ka greibiseemne ekstrakt, punane päevakübar, ingver, astelpaju, tsink, seleen ja probiootikumid.

Kui väsimus tundub olevat tavapärasest suurem ja pikemaajalisem, tuleks kindlasti pöörduda arsti poole, sest see võib olla märk palju tõsisemast haigusest.

Allikas: Südameapteek

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare