Seda haigust põevad inimesed üha rohkem. Arstid seostavad seda rasvumise ja väheliikuva eluviisiga, vahendab Novaator.ee.

Esimest tüüpi diabeedi puhul on viga kõhunäärmes – immuunsüsteem tapab seal insuliini tootvad rakud. Osadel inimestel on selleks geneetiline eelsoodumus, kuid tavaliselt on vaja veel ka mingid keskkonnaga seotud tegurit, mis haiguse vallandaks.

Rakubioloogid on pea nelikümmend aastat kahtlustanud, et kõhunäärme hävitustöö vallapäästjaks võivad olla viirused. Süüdlasteks on peetud soolestikus elutsevaid rota- ja enteroviiruseid.

Linnugripipuhangud aga viisid viroloogid mõttele, et kõhunäärmekahjustuste taga võivad olla A-tüüpi gripiviirused. Gripihaigetel lindudel oli tihti pankreas põletikus isegi siis, kui neid nakatanud viirus ei tunginud kopsudest muudesse kudedesse.

Maailma loomatervishoiuorganisatsiooni linnugripi referentslabori asub Itaalias Legnaros. Seal töötav viroloog Ilaria Capua otsustas nakatada kalkuneid gripiviirusega. Haigetel lindudel tekkisidki tõsised kõhunäärmekahjustused.

Seejärel viis uurija kaks tavalist gripitüve koekultuuris kasvavatesse inimese kõhunäärmerakkudesse. Viirused hakkasid insuliini tootvates rakkudes kasvama ja paljunema. Seal kutsusid viiruseosakesed esile immuunreaktsiooni, mida peetakse esimest tüüpi diabeedi tekitajaks. Immuunrakud hakkasid hävitama nakatunud kudet ja sealhulgas tapsid ära ka insuliini tootvad rakud.

Gripiviirus pesitseb tavaliselt inimese hingamisteedes. Mõnikord jõuab see ka verre.

Capua oletusel võib viirus liikumiseks kasutada kõhunäärmejuha. Kui gripp on kõhunäärmesse kohale jõudnud, on see talle väga hea elupaik.

Capua uurib grippi edasi diabeeti põdevatel hiirtel. Samuti plaanivad tema labori töötajad analüüsida diabeeti haigestumist pärast 2009. aasta gripipuhanguid. Itaalias ning Jaapanis on paljudel grippi põdenutel diagnoositud esimest tüüpi diabeet.

Uurimus kinnitab kahtlust, et paljude pikaajaliste haiguste vallandajaks võib olla nakkus.

See teadmine annab ka lootust. "Isegi kui gripiviirused põhjustavad vaid paar protsenti kõikidest diabeedijuhtumitest saame me neid ära hoida, kui vaktsineerime inimesi, kel on pärilik eelsoodumus suhkurtõveks," selgitas Capua.

Uurimus ilmus ajakirjas Journal of Virology.