Kahe naise lood: ärevusest saab ärevushäire siis, kui see hakkab igapäevaelu häirima

Ärevus on kiire ja muutuva elu paratamatu osa. Mõneti on see ka hea, andes märku, et vabanemist nõudvad teadvustamata asjad on pinnale tõusmas. Nüüd saab alustada nende läbitöötamist.

Veera (54): “Olen suurema osa ajast üksi, lapsed on täiskasvanud, elukaaslane käib kaugemal tööl ning tuleb koju vaid nädalavahetuseti. Tunnen pidevat rahutust, värin on sees ja süda klopib. Ehmun pisiasjade peale, ärritun kergesti, ei suuda lõdvestuda. Nagu mingi tükk või klimp on kurgus, see sunnib pidevalt neelatama ja ajab iiveldama. Muretsen palju, kuigi tean, et pole põhjust...”
Anu (34): “Mul on neljaliikmeline pere, kuhu kuuluvad peale minu abikaasa ja kaks lasteaiaealist last. Olen pidevalt pinges, nii vaimselt kui ka kehaliselt. Vahel läheb füüsiline pinge nii suureks, et lihased muutuvad valusaks. Ühegi asja puhul ei suuda olla järjepidev ega keskenduda. Higistan üsna palju ning aeg-ajalt tekivad kuumahood, suu kuivab ja tahan palju juua. Kuigi olen peaaegu kõigega hakkama saanud, tunnen end ometi ebakindlalt. Kardan kohutavalt kriitikat ning mõtlen, et teised hindavad mu käitumist ja mõistavad seda hukka.”

Lugu ilmus Eesti Naise 2018. aasta augustinumbris.