Hoia oma südame tervist


Hoia oma südame tervist
Foto: Tiit Blaat

Südame tervisest räägitakse palju. Siiski on vaja teada ja läbi mõelda, mida teha või kuidas tegutseda äkki tekkivate terviseprobleemide korral. Pidage meeles, et õige ja õigeaegne tegutsemine säästab elu ning tervist.

Inimese süda on lihaseline elund – meie tähtsaim lihas. Südamelihast varustavad hapnikurikka verega peenikesed veresooned – pärgarterid.

Kui pärgarterite seintesse ladestuvad rasvad ja kaltsium, tekivad lubjanaastud, ning veresooned ahenevad aegamisi. Ahenenud pärgarteris verevool väheneb ja mõni südamelihase piirkond ei saa enam küllaldaselt hapnikuga rikastatud verd.

Haigus võib kulgeda ka valutult

Olukorda, kus südamelihase verevarustus on puudulik, nimetatakse isheemiaks ehk hapnikuvaeguseks. Häireolukorrast südamelihases annab teada suruv valu rinnaku taga – stenokardia ehk rinnaahistus ehk rinnaangiin.

Südamelihase hapnikunälg võib esineda ka valudeta, siis on tegu nn tumma isheemiaga. Tumma isheemiaga inimesel puudub looduselt kaasa antud alarmsüsteem, mis hoiataks hapnikunälja tekkimisest südamelihases.

Sagedamini täheldatakse haiguse valutut kulgu suhkruhaigetel. Vahel võib valutult tekkida ja kulgeda ka südamelihase infarkt.

Seotud lood:

Müokardi infarkt on südamelihase pöördumatu kahjustus, mis kujuneb, kui pärgarteris katkeb verevool täielikult. Osa südamelihasest kärbub mõne aja möödudes. Kui infarkti saanud inimene jõuab haiglaravile õigel ajal ja elab ägeda haiguse üle, asendub surnud müokardikude paranemise käigus aegamisi armkoega.

Armistunud koel puudub kokkutõmbumise võime ja seetõttu jääb osa südamelihasest vere pumpamisest kõrvale – tekib südametöö puudulikkus.

Kuidas südameinfarkti ära tunda?

Südameinfarkti tunnus on tugev surve või pitsitustunne rinnus, mida on kirjeldatud ka kui ängistust või rõhumistunnet rinnaku taga. See tunne võib olla mööduv, aga enamasti on infarktile viitav valu püsiv, see ei leevendu ka puhkamisel ja on varasematest kordadest tugevam.

Loe veel

Eriti iseloomulik on rinnaku tagant mujale kiirgav valu: vasakusse kätte, lõualuusse, kurku, selga või kõhtu. Lisanduda võivad külm higi, õhupuudus, iiveldus ja hingamisraskused. Selliste sümptomite korral tuleb kindlasti helistada kohe kiirabisse ja mitte oodata valu möödumist.

Kahjuks jäädakse abi kutsumisega sageli hiljaks, vahel isegi kuni kuus tundi.

Uuringud näitavad, et naised viivitavad kauem, sest neil esineb rohkem südamelihase hapnikuvaeguse kaudseid sümptomeid: hingeldus, valud seljas või lõualuus, iiveldus. Infarkti üle elanud naised on hiljem tunnistanud, et neile tundus, et tegu võib olla seedehäire, väsimuse või lihaskrambiga ja nad ei tahtnud arste ilmaaegu tülitada.

Kurb tegelikkus on paraku selline, et enamik neist inimestest, kes abi kutsumisega viivitavad, surevad südameinfarkti haiglasse jõudmata.


Endast hoolides on infarkti võimalik ennetada

Südamehaigustel on mõned riskitegurid, mida me muuta ei saa:

- meessugu – meestel esineb südameinfarkti sagedamini kui
naistel;
- vanus üle 45 aasta – mida vanem inimene, seda suurem on haigestumise risk;
- südamehaigused perekonnas – risk suureneb, kui haigusi on esinenud alla 60aastastel lähisugulastel;
- menopaus naistel – risk suureneb naissuguhormoonide kaitsva toime vähenemise tõttu.

Riskitegurid, mida saab ja tuleb mõjutada:

- suitsetamine;
- kõrgenenud vererõhk;
- kõrged veresuhkru väärtused;
- vere kõrge kolesteroolisisaldus;
- liigne kehakaal.

Kui leidsite eelolevast loetelust kas või ühe teid puudutava teguri, asuge tegutsema.

Infarkt on tagajärg ja sellest hoidumiseks tuleb ette võtta kuus olulist sammu.

I samm – loobuge suitseta­mi­­sest! n Suitsetamisest loobumi­ne on oluline samm terve süda­me ja pika elu suunas. Proovige iga võimalikku moodust ja ettepanekut sellest pahest loobumiseks. Kui iseseisvalt on suitsetamise mahajätmine keeruline (ja seda see on!), küsige nõu ja abi perearstilt või -õelt.

II samm – hoidke oma vererõhk korras n Jätke meelde mõõdetud väärtused ja laske mõne aja möödudes vererõhku uuesti mõõta. Kõrge vererõhk ei tekita alati vaevusi, enesetunne võib olla tavapärane ega sega igapäevaelu. Sümptomid avalduvad sageli alles tüsistuste tekkimisel. Seetõttu on oluline vererõhk hoida soovituslikes piirides, mis on alla 130/85 mmHg. Ravimata või halvasti ravile alluv kõrgvererõhktõbi on oluline südameinfarkti haigestumise riski suurendaja.

III samm – jälgige oma kehakaalu n Ülekaalulistel esineb sagedamini südameinfarkte, südamepuudulikkust, rütmihäireid ja ajuinsulte. Ka on neil tunduvalt enam diabeeti ja kõrgvererõhktõbe. Tänapäeval loetakse ohuks tervisele kõhupiirkonna rasvumist – seega pöörake tähelepanu oma vööümbermõõdule. Meestel, kelle vööümbermõõt on ≥102 cm ja naistel, kelle vööümbermõõt on ≥88 cm, on südamehaiguste risk suurenenud.

IV samm – jälgige veresuhkru väärtusi n Diabeet põhjustab raskeid südame ja veresoonkonna kahjustusi. Suhkruhaiguse tüsistustest on 77% seotud veresoonkonnaga: südame-, aju- ja veresoonte kahjustused. Samad tüsistused on surma põhjuseks ka 80 protsendil diabeedihaigetest. Diabeetikust südamehaigel võib esimesele infarktile järgnev korduv infarkt tulla kiiremini.

V samm – hoidke vere kolesteroolisisaldus korras n Kõrgema kolesteroolitasemega inimestel on tõenäosus haigestuda südame ja veresoonkonna haigustesse märksa suurem kui madalama kolesteroolitasemega inimestel. Jälgige oma vere lipiididesisaldust.

VI samm – olge aktiivsed ja liikuvad n Südame ja veresoonkonna kaitsmiseks tuleb liikuda iga päev mõõduka koormusega vähemalt pool tundi – üks-kaks korda nädalas tehtav treening südant ei kaitse. Füüsilise koormuse mõju uuringud näitavad, et südamehaiguste ennetamiseks on kõige olulisem liikumise korrapärasus, mitte selle intensiivsus. Seega on igasugusest liikumisest südame tervisele kasu. Kokku peaks nädalas liikumist olema vähemalt kolm-neli tundi.


MEELESPEA

Südame isheemiatõve haigetele ja nende lähedastele

- Õppige ära tundma südame hapnikunälgusele viitavaid tunnuseid ja olukordi, milles vaevused tekivad.
- Kandke alati kaasas nitroglütseriinitablette või -pihustit.
- Hoidke kodus käepärast viimatised EKGd (südame­filmid).
- Kui iseloomulik valu rinnus tekib varasemast sagedamini, on tugevam või kestab kauem, võtke kohe ühendust pere­arstiga, väljaspool tema tööaega saab helistada ka nõuandetelefonile 1220.


Mida ette võtta, kui kahtlustate infarkti

- Katkestage kohe oma tegevus ja istuge, võimalusel heitke pikali.
- Pange keele alla nitroglütseriinitablett (või kasutage pihustit).
- Oodake viis minutit. Kui valu ei leevendu, võtke uus
nitroglütseriinitablett.
- Oodake veel viis minutit. Valu püsimisel võtke kolmas tablett nitroglütseriini.
- Kui stenokardia püsib ka pärast kolme nitroglütseriinitableti võtmist, seega kauem kui 15 min, kutsuge kindlasti kiirabi või laske kellelgi end kohe lähimasse haiglasse viia.
- Kui valu ei taandu, ei tohi viivitada! Mida kiiremini jõuate haiglasse, seda paremad on võimalused paranemiseks.
- Kiirabi kutsudes kirjeldage oma valu, selle täpset algamise kellaaega ja mitu nitroglütseriinitabletti olete juba võtnud.
- Kui teil on südamega seoses varem haigusi esinenud, öelge ka kiirabile, et olete südamehaige.

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare