Sagedamini esineva fototoksilise reaktsiooni korral aktiveerub ravim UV-kiirguse toimel ning hakkab seejärel kokkupuutel naharakkudega neile kahjulikku toimet avaldama. Fototoksilised reaktsioonid tekivad enamasti minutite või tundide jooksul pärast kokkupuudet UV-kiirgusega, meenutavad ulatuslikku päikesepõletust ja võivad kesta üsna kaua. Fototoksilised reaktsioonid võivad tekkida nii pealemääritavate ravimite (kreemid) kui ka suu kaudu võetavate või süstitavate ravimite toimel.

Harvem esineva fotoallergilise reaktsiooni korral tekib naharakkudes immuunvastus nahale sattunud ja seejärel UV-kiirguse poolt aktiveeritud ravimi vastu. Fotoallergilised reaktsioonid tekivad alles 24-72 tundi pärast kokkupuudet ravimi ja UV-kiirgusega. Tekkida võib nahalööve, sügelus, nahapõletik. Fotoallergilisi reaktsioone tekitavad põhiliselt pealemääritavad ravimid.

Naha valgustundlikkust suurendavad eeskätt valu- ja põletikuvastased ravimid (kõige enam ketoprofeen), infektsioonivastased ravimid, südamehaiguste ravimid, diureetikumid ja ka taimsed ravimid (nt harilikku naistepuna sisaldavad ravimid).

Naha valgustundlikkust suurendava toimega ainete nimekirjaga saad tutvuida ravimiameti kodulehel.


Kuidas ravimitest tingitud naha valgustundlikkuse suurenemist ja nahakahjustusi vältida?

  • Enne ravimi kasutamist tuleb alati pakendis olevast infolehest järgi vaadata, kas ravim võib põhjustada naha valgustundlikkuse tõusu ehk fotosensibilisatsiooni.
  • Kui ravim suurendab naha valgustundlikkust, siis tuleks kasutada laia spektriga päikesekaitsevahendeid, päikesekaitse faktori SPF sisaldusega +15 ja enam.
  • Ravi ajal naha valgustundlikkust suurendavate ravimitega, tuleb vältida otsese päikese käes (sh solaariumis) viibimist.
  • Naha valgustundlikkust suurendavate ravimite pikaajalise kasutamise korral tuleb kasutada päikesekaitsevahendeid, kaitsta liigse päikesevalguse eest ka paljaid käsivarsi ja nägu ning regulaarselt kontrollida nahka kasvajate tekke osas.

Kuidas valgustundlikkuse suurenemisest tingitud nahakahjustusi ravida?

  • Valgustundlikkuse suurenemise järgselt tekkinud nahanähtude ravi ei erine tugeva päikesepõletuse korral kasutatavast ravist. Fotoallergliste reaktsioonide korral võib kasutada antihistamiinikume ja glükokortikosteroide. Naha põletuse leevendamiseks sobivad rahustava või jahutava toimega kreemid või geelid, samuti võib teha jahutavat kompressi.
  • Tugeva nahakahjustuse korral ning enne, kui otsustate katkestada nahapõletuse teket soodustavate ravimite kasutamise, pöörduge arsti poole.