“Tervistumine, eluea pikendamine ja kõrge elukvaliteet” – nõnda on sõnastanud PERHi onkoloogia-hematoloogiakliiniku juhataja dr Vahur Valvere kolm põhieesmärki, mis seisavad vähidiagnoosiga patsientide ees. Nende eesmärkide teenistuses ongi arstid, taastusravispetsialistid, psühholoogid ja teiste tugiteenuste pakkujad.

Tähtis on teada vajadusi, et otsida võimalusi

Septembri alguses esitleti Eesti Vähiliiduga koostöös valminud Praxise uurimust vähipatsientide elukvaliteedi ja seda mõjutavate tegurite kohta. Sellist uuringut oli vaja eelkõige selleks, et saada teada taastus- ja tugiteenuste tegelik vajadus pärast põhiravi.

Küsitleti täiskasvanuid, kes elu jooksul on saanud vähidiagnoosi. Kokku vastas küsimustikule 492 inimest keskmise vanusega 58,5 aastat. Ligi 50% vastanuist olid pensionärid, 37% töötajad ja 13% haiguse tõttu tööst eemal.

Valdkonnad, mille kohta küsimusi esitati, olid füüsiline tervis, psühholoogiline heaolu, sotsiaalsed suhted ja elukeskkond.

Kogu elukvaliteedi hinnang langes küsitletava seas vanuse kasvades. Kuna meie rahvastik vananeb üha kiiremas tempos, on see ühiskonnale suur ohumärk.

Kõige madalamaks hinnati oma füüsilist tervist ja psühholoogilist heaolu. Kusjuures kõik küsitletavad pidasid just füüsilist tervist kõige tähtsamaks teguriks, mis mõjutab nende elukvaliteeti.

Naiste hinnang psühholoogilisele heaolule oli kõrgem kui meestel. Ootamatult olid aga mehed oma haigusjärgse välimusega vähem rahulolevad kui naised, kuigi võiks eeldada vastupidist.

Hinnangud füüsilisele tervisele, psühholoogilisele heaolule ja elukeskkonnale olid kõrgemad neil küsitletavatel, kellel aktiivravi lõppenud. Kõike optimistlikumalt hindasid kõiki nelja aspekti need, kes käisid tööl ehk siis olid naasnud haiguse-eelsesse ellu.

Kas toimetulekut toetavatest teenustest ei teata?

Kõnekaks osutusid vastused selle kohta, kuidas hindasid vähidiagnoosi saanud enda toimetulekut toetavaid teenuseid ja nende kättesaadavust.

67% meestest ja 61,2% naistest ei olnud mingeid toetusravi teenuseid kasutanud. See ei väljenda paraku olukorda, kus mitte keegi neist vastanutest toetusravi tegelikult ei vajagi. Mida siit järeldada? Taastusraviarstid nurisevad, et riigipoolne rahastamine taastusravile on sel aastal põhjendamatult koomale tõmmatud. Ometi on suur hulk vähidiagnoosiga haigeid, kes ei oskagi kuskilt abi otsida.

Ei oska või ei taha? Arstid ja taastusravispetsialistid teavad, et mehed langevad sagedamini passiivsusse, naised on märksa usinamad infot ja abi otsima. Usul paranemisse, mis naistel suurem, on tegelikule paranemisele suur tõukejõud.

31% vastanutest tundis vajadust taastusraviteenuse järele, aga paljud ei saa endale tasulisi teenuseid lubada.

Pooled vastanutest tundsid vajadust nõustamise järele. Ei saa öelda, et nõustamine puuduks, kuid ilmselgelt on tarvis välja töötada terviklik nõustamissüsteem – diagnoosi saamisest kuni ravijärgse faasini.

Hea näitena töötab praegu SA Vähihaigete Toetusravi egiidi all üle Eesti 15 koduse toetusravi kabinetti, pakkudes eelkõige esmasel koduvisiidil ravi-, põetus-hooldusplaani koostamist, omaste või lähedast nõustamist ning edaspidi kõiki tarvilikke raviprotseduure ja meetmeid, mille vajaduse määrab koduse toetusravi arst.

Taastusravi parandab elukvaliteeti

“Taastusravi kõige kõrgem eesmärk on tuua patsient oma kodu- ja tööellu tagasi,” on Eesti Taastusarstide Seltsi juhatuse esimees dr Annelii Nikitina veendunud.

“Selleks tuleb vähihaigete toetusravi kõrval pöörata suurt tähelepanu taastusravile ning soodustada koostööd taastusravi ja onkoloogia vahel.

Taastusravi peaks võimaldama inimesele parimat toimetulekut kehalises, vaimses, emotsionaalses ja sotsiaalses mõttes.”

Vähihaigel võivad tekkida kas operatsiooni- või kiiritusravi järgselt või haigusest endast tulenevalt näiteks kõnni-, kõne- ja neelamis-, põie-, soole-, seksuaal- jm häireid, millest ühtegi ei tohiks alatähtsustada.

On leitud, et nimetatud funktsionaalseid häireid, mis takistavad inimesel igapäevaeluga toime tulla, esineb 50%-l vähihaigetel, 80% vähihaigetest kurdab aga pideva väsimuse üle. Taastusraviga saaks neid kõiki leevendada ja parandada.“Taastusravi toimib meeskonnatööna,” selgitab dr Nikitina ja loetleb: “Taastusarst, füsioterapeut, tegevusterapeut, psühholoog, vajadusel ka logopeed, dietoloog, sotsiaaltöötaja või protesist ja teiste erialade esindajad. See töö on kompleksne.”

Arstid mures riigi rahastuspoliitika üle

Taastusravi erialal on meil koolitatud kompetentseid spetsialiste nüüdseks piisavalt, ometi ei jõua see kõigi abivajajateni.

“Taastusravi üleregulatsioon ja ebapiisav rahastamine piirab samas nii taastusravi arengut kui ka ravi kättesaadavust,” usub dr Nikitina. “Praegu on liiga suur osa taastusravikuludest patsientide enda kanda.”

“Taastusraviga aga venitada ei saa,” teab Eesti Taastusarstide Seltsi juhatuse liige Eve Sooba. “Patsiendil pole aega aastaid oodata, millal riik taastusravisse piisavalt panustab, sest taastusravi on eriti efektiivne kohe pärast esmast ravietappi. Raske haiguse tagajärjel õigeaegse taastusravita jäämine võib põhjustada inimesele püsivaid tervisekahjustusi, mida saaks õigeaegse raviga ära hoida. Paraku maksab riik selle kunagi mitmekordselt kinni: tööjõust ilma jäämisega, invaliidsustoetuste maksmisega.”

Naised on usinamad paranejad

Nagu uuringust välja tuli, on naised usinamad paranejad kui mehed. Nad otsivad infot, küsivad nõu ja hoiavad pidevalt silme ees eesmärki paraneda. Mehed, kes teadagi eksinunagi “ei alandu” vastutulijalt teed küsima, on paraku ka oma tervise koha pealt ükskõiksemad, uurimata, kust abi võiks saada.

Ka usul paranemisse on suur roll. Siinkohal pole pere ja lähedaste sõprade-tuttavate toetusest kunagi küll. Haletsemisel ja toetusel on väga suur vahe ning seepärast peaksid ka lähedased olema teadlikud kõigest sellest, mis soodustab vähihaige paranemist.



TASUB TEADA

Eesti Vähiliit annab nõu ja praktilist abi

- Eesti Vähiliit eestkosteorganisatsioonina on koondanud enda alla vähipatsientide ühingud üle Eesti, et üheskoos aidata kaasa vähi­patsientide elukvaliteedi parandamisele ja vähktõvega seotud sotsiaalsete probleemide lahendamisele.

- Lisainfo telefonil 631 1730 ja koduleheküljel www.cancer.ee/toetus patsiendile.

- Eesti Vähiliidu nõuande­telefon 800 2233 üle Eesti kõigil tööpäevadel kl 10–12 ja 18–20.

- Lauatelefonilt helistamine on tasuta, mobiililt helistades 631 1727, kõne hind vastavalt helistaja kõnepaketile.

- Nõustamiskeskus ja teabetuba asub Tallinnas Viru tänav 5–3. Tel 631 1730, kodulehekülg www.cancer.ee.

- Abi ja nõu pakuvad saatusekaaslased foorumis www.kaev.ee.