Elu koos eesnäärmevähiga on võimalik - Kalev Lehtla lugu

 (30)
Elu koos eesnäärmevähiga on võimalik - Kalev Lehtla lugu
Kalev LehtlaJulia-Maria Linna

Tänu meditsiini jõudsale arengule ei ole eesnäärmevähk enam surmahaigus. Tänapäevane meditsiin suudab seda haigust nii hästi kontrolli all hoida, et arstid nimetavad eesnäärmevähki krooniliseks haiguseks. Et asi on kaugel surmahaigusest, näitab ka "Jõulutunnelis" esinenud autoekspert Kalev Lehtla vähilugu.

Kalevil diagnoositi eesnäärmevähk esimest korda vaid 45-aastaselt, 11 aastat tagasi. Ta on vahepeal tänu lõikusele saanud täiesti terveks, elanud aastaid täiesti tavalist elu, haigestunud uuesti ja arstid on taas saanud haiguse kontrolli alla. „Olen õnnelik inimene ning just arstid on mind aidanud siia, kus ma praegu olen,“ ütleb Kalev.
Oma esimesi kokkupuuteid vähihaigusega mäletab ta ajast, kui oli vaid 3–4-aastane. „Meie koju toodi haiglast minu onunaine, kellel oli vähk ja kes oma viimased elukuud elas meie juures. 1960ndatel tähendas vähidiagnoos inimese peatset ja valulikku surma. Nii läks ka onunaine. Pärast tema surma hävitati kõik esemed, millega ta oli kokku puutunud ning meie perest hoiti eemale, sest olime otseselt seotud vähihaige ja vähihaigusega,“ meenutab Kalev kummalist suhtumist ja inimeste hirmu õudse ning toona ravimatu haiguse ees.

Arstiteadus areneb ning 20. sajandi lõpuks oli selge, et eesnäärmevähk on suuresti pärilik haigus ja nii tahtis Kalev pärast eesnäärmevähki surnud isa matmist 2000. aastal teada, kuidas on temal pärilikkusega lood. „Olin oma isa matustel mõttes lubanud, et mina vähki ei sure, vaid uurin selle pärilikkuse asja välja,“ ütleb ta. Esimese hooga ei selgunud eriti midagi – eriarsti jutule pääsemine ja järjekorra ootamine, siis põgus vestlus meestearstiga, misjärel tohter soovitas noorel ja täisjõus 43-aastasel mehel mitte niipalju stressata ja asju elus rahulikumalt võtta. „Mul aga ei andnud hing rahu ja nii sattusin ühe alternatiivravija juurde. Ta mõõtis mul kehas mingeid energiavoolusid ja ütles, et siin on midagi väga korrast ära. Võtsin taas ette tee eriarsti juurde ja nüüd tehti mulle erakliinikus kõik vajalikud analüüsid. Nädala pärast vastustele järele minnes küsiti juba, et milliseid vähiravimeetodeid ma eelistan – et kas teeme keemiaravi, kiiritame või lõikame. Otsustasin viimase kasuks,“ räägib Kalev.

Loe veel

Seotud lood:

Paari kuu jooksul, mis jäi diagnoosi teada saamise ja lõikuse vahele, jõudis ta palju mõtelda elatud elust ja eelolevast lõpust. Kuhugi ei mahtunud mõte, et haigusest võib saada ka täiesti terveks. Kalev sõitis Saksamaale, ostis endale autosuvila. Töölt võttis end praktiliselt lahti ja pakkis ära kohvrid, et pärast lõikust kohe sõita soojale maale ja seal elu nautida nii kaua, kuni seda on. „Osa rahast jagasin lastele, tegin testamendi ja üldse püüdsin igati otsi kokku tõmmata,“ muigab Kalev.

Olete terve!

Paar päeva enne Kalevi 46. sünnipäeva lõigati PERH-is vähkkasvajaga eesnääre välja, sest kõik proovid kinnitasid halvaloomulist kasvajat. Lõikus õnnestus täielikult ja paar nädalat hiljem kuulutasid arstid Kalevi terveks. „Ma sain šoki, kui arst ütles, et olete täiesti terve, minge tööle tagasi! Ma ei teadnudki, et võimalus terveks saada üldse eksisteerib, käisin nagu pimesoole lõikusel… Seega – reisima ma ei läinud, sõitsin natuke Eestis autosuvilaga ringi ja müüsin ta maha. Hakkasin taas tööle ja olin isegi veidi nagu solvunud, et jätkub jälle tavaline igapäevane tööelu,“ räägib Kalev.
Et edasi elada, unustas ta oma haiguse aastateks täielikult ning elas tavapärast elu. Näiteks osales aastaid Tartu rattarallil, talvel käis lumelauaga mägedes sõitmas ja oli üldse igati sportlik. Vähesed teadsid tema haigusest ja teadjatelegi tundus, et tegemist oli ehk eksitusega. „Miski ei seganud elamast õnnelikku elu, tantsimast, naermast ja armastust nautimast!“ muheleb Kalev.

Haiguse uus tulemine

Kolm aastat tagasi tuli vähk Kalevile uuesti kallale, kuid nüüd hoopis teistmoodi, kurjemalt ja tuntavalt. Esimesel korral polnud tal üldse mingit haiguse tunnet, kuid nüüd ilmusid pidevad valud puusaliigestesse ja oli hetki, kus osa alakehast tundus halvatuna. Kui Kalev arsti juurde jõudis, selgus, et PSA näit on väga kõrge ning uuringud näitasid, et vähisiirded on juba otsaga luustiku kallal – vaagnas ja selgroos. Sõraline oli vargsi tagasi tulnud.

Taas käis Kalev operatsioonil ja jälle saatis arstide tegevust edu. Vähisiiretele tehti kiiritusravi ning täna on Kalev taas igasugustest vähiravimitest vaba olnud, samuti pole valusid. Kahjustatud luustiku taastamisega tegeleb eriarst. Siiski ei saa ta seekord öelda, et vähiteema on täielikult unustatud. Siirete tõttu tunneb Kalev haigust kaaslasena koguaeg. „Elan nüüd koos vähiga ja tõsi on see, et ma ei saa teha päris kõiki asju,“ sõnab ta. „Vähk on kõvasti räsinud vaagnaluud ja selgroogu. Istumine on väga keeruline, vahepeal oli aeg, kus olin ainult püsti või pikali. Elu on läinud tunduvalt lihtsamaks“, naerab Kalev. „Ei ole vaja enam nii palju rassida kui varem, valin hoolega, mida teen… Mingeid raskusi ei saa kanda – mõnel päeval on ka väike üleõlakott liiast. Sõitsin varem palju jalgrattaga, kuid nüüd 3 aastat enam ei saa sadulas istuda, lootusetult valus on. Veel mõnda aega tagasi ei saanud autoga näiteks Tartusse ühe jutiga sõita, aga praegu saan. Samas on olnud päevi, kus isegi rooli keeramine teeb valu.“

Kõige läbielatu kiuste nimetab Kalev end väga õnnelikuks inimeseks, sest niikaua kuni pole püsivaid valusid, on jälle väga tore ja õnnelik elada. „Kõike muud sa saad oma elus muuta, aga kui sul kuskilt kogu aeg valutab, siis see on hirmus piin. Eesnäärmevähk ju ei mõjuta üldist tervislikku seisundit, siseorganite töö ei ole sellest häiritud,“ lisab ta. „Selle haiguse kontrolli all hoidmine on nagu autoremont – kui sa tead, mis koliseb, vahetad osa ära ja sõidad jälle. Eestis on eesnäärmevähi ravi maailmatasemel ja 21. sajandil on arstid õppinud seda haigust nii hästi tundma, et karta või koguni surmahaiguseks pidada pole seda kindlasti enam mõtet.“
Elu on Kalevit õpetanud nägema enda ümber teisi inimesi, mõistma nende elu ja vaateid. „Kui sulgub uks, on aken pilukil,“ on ta kindel. Just seda viimast mõtet tahab Kalev meestesse süstida ja suuresti sellepärast on ta ka MTÜ Eesnäärmevähi Liit üks algatajaid ja eestvedajaid. Hiljuti loodud eesnäärmevähi patsientide organisatsiooni tegevuse eesmärk on laiapõhjaline teavitustöö haiguse ennetamisel ja loomulikult tugigrupp meedikutele uute ravimeetodite edendamiseks.

Eesnäärmevähk on levinumaid meeste kasvajaid

Iga viies-kuues mees puutub elu jooksul kokku eesnäärmevähidiagnoosiga, kõige sagedamini saadakse see vanuses 65+. Vaid 40 protsendil juhtudest on tegemist kaugele arenenud haigusega, ülejäänutel aga saadakse tõvele jälile varases staadiumis.
Ida-Tallinna Keskhaigla uroloogiaosakonna juhataja Toomas Tamm ütleb, et eesnäärmevähki esineb küll palju, kuid võrreldes näiteks kopsuvähiga ei ole eesnäärmevähk surmahaigus. Ta lisab, et üle on võimalik saada ka haiguse siiretest.
Arstid nimetavad eesnäärmevähki krooniliseks haiguseks ja seda isegi siis, kui esialgne ravi väga häid tulemusi annab. „Elu näitab, et 30-70 protsenti vähkidest võivad anda siirdeid. Ehk et patsient peaks päris pikkadeks aastateks jääma meditsiinilise kontrolli alla,“ selgitab dr Tamm.
Eesnäärmevähk areneb pähklisuuruses eesnäärmes väga varjatult ja aeglaselt ega anna endast alguses, kui haigus pole veel eesnäärmest kaugemale levinud, mingeid tundemärke. Kasvaja arenedes tekivad urineerimishäired, hiljem luumetastaasid, mis põhjustavad luuvalu.
Haiguse tekkel on seos pärilikkusega – meestel, kelle lähisugulased on põdenud eesnäärmevähki, on 2–4 korda suurem tõenäosus haigestuda. Haiguse teket soodustab ka loomse rasva- ja liharikas toit ning ülekaalulistel meestel kulgeb haigus raskemalt kui normaalkaalus meestel.

Eesnäärme olukorrast aimu saamiseks soovitab dr Tamm kõikidel 50-aastastel meestel teha PSA test, et edaspidiseks oleks olemas võrreldavad baasnäitajad. PSA test ei anna küll vastust, kas eesnäärmes pesitseb vähk, kuid ta annab ülevaate eesnäärme üldisest olukorrast, millele vastavalt saab siis edasi tegutseda.
Eesnäärmevähi ravi valik sõltub vähivormist. Ravi võib olla operatiivne, mille käigus eesnääre eemaldatakse, võimalik on ka kiiritusravi, keemiaravi ja kaugele arenenud vähi puhul hormoonravi, mille puhul kasvaja jäetakse toiduta ehk testosteroonita.

Kuidas vältida?

• Ära liialda punase liha söömisega
• Ela regulaarset suguelu
• Hoidu eesnäärmepõletikest
• Alates 50. eluaastast lase arstil regulaarselt eesnääret kontrollida või testi kiirtestiga end kodus ise.
Allikas: www.eesnaare.ee

Lugu ilmus BENU ajakirjas Ilu ja Tervis, mis on tasuta saadaval BENU apteekides

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare