Diabeedikutel, kel kaasub depressioon, on tõsine risk dementsuseks

 (3)
Diabeedikutel, kel kaasub depressioon, on tõsine risk dementsuseks
Scanpix

Lääneliku elukorraldusega riikide elanikest 8–14% on diagnoositud diabeet. Umbes 25% naistest ja 16% meestest on elu jooksul diagnoositud depressiivne häire ja ligi viiendikul esinevad mõlemad koos. Uuringud on näidanud, et nii diabeet kui depressioon suurendavad dementsuse kujunemise riski.

Arvestades elanikkonna vananemise tendentsi, muutub dementsus järjest tõsisemaks meditsiiniliseks ja sotsiaalseks probleemiks.

Taanis aastatel 2007–2013 korraldatud rahvastikuuuringusse oli kaasatud 2 454 532 inimest vanuses 50 aastat ja enam, kel polnud diagnoositud dementsust. Neist 10,8% esines diabeet, 26% dementsus ja mõlemad häired koos oli diagnoositud 6,7%. Võrreldes nendega, kel ei esinenud diabeeti ega depressiooni, tuvastati diabeedihaigetel 20% ja depressioonihaigetel 83% võrra suurem risk dementsuse kujunemiseks.

Isikutel, kel esinesid mõlemad häired koos, oli dementsuse risk 117% võrra suurem. Kogu grupist, kel esinesid koos diabeet ja depressioon, arenes dementsus välja 6%, seevastu alla 65aastastel  tervelt 25% isikutest.

Seega on nooremaealistel diabeedihaigetel, kel kaasub depressioon, tõsine risk dementsuse arenguks.

Mis on depressioon?

Depressioon ehk masendus on meeleoluhäire, mida iseloomustab ennekõike alanenud meeleolu, huvideringi kitsenemine ja elurõõmu kadumine ning energia vähenemine. Nendega kaasneb sageli kiire väsimine (isegi pärast väikest pingutust) ja vähenenud aktiivsus.

Seotud lood:

Vahel kasutatakse depressiooni mõistet ka meeleolu hetkelise, kerge alanemise kohta, kuid seda tuleks vältida. Depressioonist on saanud juba moesõna, mida sageli kasutatakse, teadmata selle tegelikku tähendust. Hetkeline meeleolu alanemine kuulub argiellu nagu kurbus, hirm, ahastus ja muud emotsionaalsed või afektiivsed seisundid, millega inimene reageerib kaotusele või pettumisele.

Depressioon kui haigus on tavaliselt hiiliva algusega. Masendumine võib olla hetkeline ehk depressiivne afekt, meeleolu, mis kestab päevi, ja kliiniline depressioon, mis kestab mitu kuud. Püsivad häired tekitavad tegevusvõimetust, halvendavad meie elukvaliteeti ning hakkavad segama meid tegemast igapäevaseid toimetusi. Depressiooniga kaasnevate neurohormonaalsete muutuste tõttu alaneb immuunsüsteemi vastupanuvõime haigustele.

Mis on diabeet?

Loe veel

Diabeet ehk suhkurtõbi on energia-ainevahetuse püsiv häire, mis on tingitud kõhunäärme vähesest insuliinitootmisest või insuliini toime nõrgenemisest ja insuliini eritumise puudulikkusest.

Insuliin on hormoon, mis on vajalik selleks, et rakk saaks glükoosi kasutada. Terve inimese vere glükoosisisaldus langeb endisele tasemele umbes 3–4 tunni möödudes, diabeetikul mitte. Eristatakese 1. tüüpi e. insuliinsõltuvat ja 2. tüüpi e. insuliinsõltumatut diabeeti. Diabeetikute arv maailmas suureneb kiiresti ning enamik neist on 2. tüübi diabeetikud. Seda seostatakse elanikkonna vananemisega ja eluviisi muutustega.

Elutark soovitab: 

Dementsuse ennetuseks olla teadlik oma vaimsest ja füüsilisest seisust. 

Külastage probleemide puhul perearsti või psühholoogi ning viige ennast kurssi kuidas õppida mitte olema õnnetu ja vihane ning millised on hinges ja ajus olevad iseparandamise mehhanismid.

Lisaks aitab ennetada dementsuse teket viktoriinide ja ristsõnade lahendamine (asun lahendama) ja puslede kokkupanek.


Allikad: Vikipeedia, diabetes.ee, Eesti Arst

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare