Arst: Eluviis mõjutab tervist 50 protsenti, pärilikkus ja keskkond kumbki 20 ja arstiabi 10 protsenti

 (6)
Arst: Eluviis mõjutab tervist 50 protsenti, pärilikkus ja keskkond kumbki 20 ja arstiabi 10 protsenti
Mare SuigomElukiri

Ida-Tallinna Keskhaigla kliiniline immunoloog Mare Suigom ütleb, et immuunsus on lühidalt öeldes organismi võime võidelda haigustekitajate ja võõrvalkudega ning olla samal ajal tolerantne oma keharakkude ja kahjutute ainete suhtes.

Mis on immuunsüsteem?

Immuunsüsteemi moodustavad erinevad rakud, mis koonduvad immuunorganitesse. Immuunsüsteemi organiteks on luuüdi, tüümus ehk harknääre, põrn, lümfisõlmed ja limaskestadega seotud lümfikude (näiteks kurgumandlid ja ussripik).

Kui immuunsüsteem tuvastab organismi sattunud võõraine ja peab seda ohtlikuks, siis aktiveeritakse vajalikud immuunsüsteemi rakud ja toodetakse spetsiifilisi kaitsekehi ehk antikehi. Spetsiifiliste kaitsekehade puhul räägime juba omandatud immuunsusest, mis tekib elu jooksul kokkupuutel mitmesuguste haigustekitajatega.

Millest sõltub immuunsüsteemi tugevus? Kui palju on kaasa sündinud?

Sündides on lapsel olemas kõik immuunsüsteemi rakud, aga immuunsüsteemi arenemiseks ja haigustekitajate vastase immuunsuse loomiseks on vajalik kokkupuude erinevate mikroobide ja viirustega.

Vastsündinu immuunsüsteem on nagu puhas leht – sel puudub kogemus haigustekitajatega võitlemiseks. Oma elu esimesteks kuudeks saab beebi kaitse emalt: raseduse viimastel nädalatel kanduvad ema organismist lootele antikehad, mis aitavad beebit kaitsta väliskeskkonnast tulevate haigustekitajate eest. Need antikehad tagavad kaitse vaid mõneks esimeseks kuuks ja üksnes teatud haigustekitajate vastu. Seetõttu tekib alates esimese eluaasta teisest poolest, kui emalt saadud antikehade tase langeb ja lapse enda poolt toodetud antikehade tase ei ole veel piisav, niinimetatud ajutine loomulik immuunpuudulikkus.

Sellel perioodil on lapsed infektsioonidele märksa vastuvõtlikumad. Kuigi antikehade tootmine algab juba enne sündi, saavutab see täiskasvanu omaga võrreldava taseme alles seitsmendal-kaheksandal eluaastal. Kuni selle ajani ongi lapsed nakkushaigustele vastuvõtlikumad. Korduvad kokkupuuted haigustekitajatega õpetavad immuunsüsteemi esimeste eluaastate jooksul nendega võitlema.

Loe veel

Kui palju mõjutab toitumine? Millised toiduained on immuunsüsteemile eriti kasulikud või kahjulikud?

Toitumine on väga tähtis. Alatoitumus on üle maailma kõige levinum sekundaarse immuunpuudulikkuse põhjus. Näiteks valgu vähesus organismis on seotud immuunvastuses osalevate rakkude, kaitsekehade ja signaalmolekulide funktsiooni langusega.

Mikroelementidest on immuunsüsteemile kõige suurem mõju tsingil, seleenil, raual, vasel, A-, C-, E- ja B6-vitamiinil ning foolhappel. Näiteks tsinki ja seleeni leidub kalades, pähklites ja rosinates. Kahjulikult mõjub immuunsüsteemile alkohol, eriti kui sellega liialdada.

Arvatavasti nõrgendab immuunsüsteemi tööd ka ebapiisav uni, suitsetamine ja stress ning muretsemine?

Ilmselt on igaüks tähele pannud, et kui oleme niinimetatud krooniliselt väsinud, on ka haigused (eriti viirushaigused) varmad tulema.

Niisamuti mõjutavad immuunsüsteemi krooniline alkoholitarvitamine, suitsetamine ja ülemäärane, pikaajaline stress. Näiteks alkoholi liigtarvitamisel sagenevad inimesel viirushaigused ja bakteriaalsed nakkused ning on suurem soodumus saada endale mõni kasvajahaigus, kuna alkohol vähendab otseselt nende rakkude funktsiooni, mis hävitavad kasvajarakke ja võitlevad viirustega. Suitsetamine kahjustab eelkõige hingamisteede kaitsesüsteemi.

Milline on liikumise roll?

Kehaline aktiivsus tugevdab immuunsüsteemi. Ka suvel värskes õhus olek tugevdab immuunsüsteemi ja aitab külma ja pimeda talve paremini üle elada.

Seega kõik tervislik tugevdab immuunsüsteemi ja kõik ebatervislik kahjustab? Või pole see nii lihtne ja pärilikkusel on siiski juhtiv roll?

Pärilikkusel on oluline roll, kuid nagu öeldakse, mõjutavad inimese tervist eluviis, pärilikkus, arstiabi ja keskkond. Eluviis mõjutab meie tervist 50 protsendi ulatuses, pärilikkus ja keskkond kumbki 20 protsenti ja arstiabi vaid 10 protsenti.

Kas eluviis lapsepõlves mõjutab immuunsüsteemi täiskasvanueas?

Kes sööb lapsena mitmekesiselt, liigub palju värskes õhus ja kõike muud eelpool öeldut järgib, sellel on immuunsüsteem märksa tugevam ka täiskasvanueas.

Mis on primaarne immuunpuudulikkus?

Primaarsed immuunpuudulikkused on kaasasündinud immuunsüsteemi defektist tingitud haigused, mis suurendavad vastuvõtlikkust infektsioonidele hingamisteedes, nahal, sooletraktis ja mujal. Infektsioonid on sageli kroonilised, püsivad ja korduvad ning võivad mõnel juhul olla eluohtlikud.

Kui palju seda Eestis on diagnoositud?

Häid uuringuid pole viimasel ajal tehtud, aga rahvusvaheliste uuringute alusel võib öelda, et tegelikult jääb suur osa patsiente diagnoosimata. Põhjuseks võib olla nii vähene teadlikkus immuunpuudulikkusest kui ka haiguse väga varieeruv avaldumine.

Kuidas see avaldub?

Sageli algavad immuunpuudulikkuse sümptomid juba varases nooruses, kuid haigus võib avalduda igas vanuses. Raskemad haigusvormid ilmnevad tavaliselt juba paari esimese eluaasta jooksul, kergemad võivad avalduda ka 50–60-aastastel.

Probleem on selles, et immuunpuudulikkusel ei ole ühte ja unikaalset sümptomit. Näiteks antikehade puudulikkuse korral esinevad inimestel pigem tavalised infektsioonid, nagu nina kõrvalkoobaste-, kõrva- ja kopsupõletikud. Võivad esineda ka soole- ja liigesepõletikud. Immuunpuudulikkuse üheks väljenduseks võivad olla ka teadmata põhjusega kasvu- ja kaalupeetus. Immuunsüsteemi häiretele võivad viidata periooditi tekkivad tursed näo piirkonnas või jäsemetel. Raskemate haigusvormide korral puuduvad patsientidel nii immuunsüsteemi rakud kui ka antikehad, mistõttu ravimata juhtudel saabub surm raske infektsiooni tõttu juba esimesel-teisel eluaastal.

Kuidas primaarset immuunpuudulikkust ravitakse?

See sõltub haiguse vormist ja raskusest. Veidi kergemate vormide korral võib korduvate infektsioonide ja põletike tõttu tekkida mitmetesse organitesse püsivaid kahjustusi. Mõnel juhul aitab ennetav antibiootikumravi, antikehade puudulikkuse korral võib vaja minna immuunglobuliinide ehk antikehade asendusravi. Eestis on võimalik immuunglobuliini asendusravi teha nii veenisiseselt kui ka nahaaluselt. Raske immuunpuudulikkuse korral võib olla elupäästvaks vahendiks luuüdi siirdamine või geeniteraapia.

Mis on sekundaarne immuunpuudulikkus?

Sekundaarne immuunpuudulikkus võib tekkida elu jooksul infektsiooni (näiteks HI-viiruse) või mõnede ravimite kõrvaltoimena, aga ka teatud krooniliste haiguste tagajärjel.

Ajutist immuunsüsteemi funktsiooni langust võivad põhjustada ka stress, suitsetamine, alatoitumus, kirurgilised operatsioonid. Samuti nagu primaarse immuunpuudulikkuse puhul, nii hakkavad ka sekundaarse immuunpuudulikkuse puhul inimesed sagedamini põdema viirus- ja bakteriaalseid haigusi. Võivad tekkida seeninfektsioonid ja suureneb kasvajate tekke võimalus.

Paar sõna ka aidsist ehk omandatud immuunpuudulikkuse sündroomist.

Aidsi põhjustab HI-viirus, mis saadakse sugulisel teel või vere ja kahjustunud limaskestade kaudu. Kui viirus ringleb raseda veres, võib haigestuda ka laps. Pärast viiruse organismi sattumist tekib kõigepealt gripisarnane haiguspilt, mis varsti kaob. Viirus hakkab paljunema lümfotsüütides, neid rakke samal ajal hävitades. Kui viirus on hävitanud juba väga palju lümfotsüüte, on tagajärjeks aids. Sel juhul ohustavad inimest nii kõikvõimalikud nakkused kui ka kasvajad.

Elukiri

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare